Septembris registreeriti 371 tööõnnetust

Esialgsetel andmetel registreeriti septembrikuu jooksul 371 tööõnnetust.

Suur osa masinate ja seadmete kasutamisel toimunud tööõnnetustest ei juhtu mitte nendega töötamise ajal, vaid hoopis siis, kui neid hooldatakse ja remonditakse või kõrvaldatakse töös tekkinud tõrget. "Ajaliselt ei ole hooldustööde osakaal kindlasti nii suur," selgitab Rein Reisberg, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant. "See näitab, et õnnetusoht on suurem remondi, hoolduse, puhastamise või seadistamise ajal, mitte töövahendi tavapärase kasutamise käigus."

Sageli tehakse hooldus- ja remonditöid töötavatel seadmetel või teevad seda väheste oskustega töötajad. Seetõttu on oluline, et nendel tegevustel esinevad ohud oleks riskianalüüsis tuvastatud ja need oleks töötajatele juhendamise käigus teatavaks tehtud. "Töötaja peab teadma, kuidas tegutseda, kui seadme töös tekib mis tahes tõrge, ning milliseid hooldus- ja remonditöid võib ta ise teha ja milliste tegemiseks on ettevõttes teised, selleks väljaõppe saanud töötajad ning kellele peab ta teatama nende tööde vajalikkusest," sõnab Reisberg.

Järgnevalt näide liimpuidu tootmisliini, pressi ja sellega seotud konveierite, puhastustööde käigus toimunud tööõnnetusest, mille analüüsimisel ilmnesid mitmed asjaolud, millega varasemalt tegelemisel oleks õnnetus jäänud juhtumata.

Puhastustöid tegid kaks töötajat. Kaitsepiirdeks tootmisliini ohualasse sattumise vältimiseks oli liini ümber metallvõrgust piirdeaed, milles oli blokeerimisseadisega värav. Liini juhtimisseadised olid väljaspool piirdeaeda. Puhastustööde alustamisel lülitati liin hooldusrežiimile.

Üks töötaja oli tema teha olnud puhastustööd lõpetanud ning läks liini juurest ära. Ta küll teadis, et teine töötaja jätkas liini peal asudes puhastustöid, kuid sulges siiski piirdeaia värava ja lülitas liini töörežiimile, sest ta ei osanud arvata, et seejärel võivad seadme mõned osad hakata liikuma. Paraku just nii juhtus ning töötaja jalg jäi masina liikuma hakanud osade vahele. Hoolimata sellest, et liinil tööd jätkanud töötaja kandis kaitsejalatseid, oli õnnetuse tagajärjeks pindluu murd ning töötaja oli 44 päeva töövõimetuslehel.

Asjaolud, mis oleksid võinud õnnetust vältida, on nii tehnilised, masinaga seotud kui ka töökorralduslikud, ennekõike riskianalüüsi ja töötajate juhendamise ja väljaõppega seotud.

Masinaohutuse seisukohast ei olnud tagatud, et töövahendi iseeneslik käivitumine oleks välistatud. Käivitamine võib toimuda ainult selleks ettenähtud juhtimisseadise tahtliku mõjutamisega. Blokeerimisseadisega värava sulgemine peab küll võimaldama masina käivitamist, kuid ei tohi iseeneslikult käivitada masina ohtlikke liikumisi. Samuti ei tohi masina režiimi muutmine, näiteks hooldusrežiimilt töörežiimile, iseseisvalt masina tööd algatada. Nõutav on käivitusseadise eraldi kasutamine. Seega ei oleks tohtinud tootmisliini osad liikumata hakata ei blokeerimisseadisega värava sulgemisel ega masina töörežiimile ümberlülitamisel.

Ettevõttes oli korraldatud töökeskkonna riskianalüüs, milles oli ohutegurina käsitletud ka seadmeid ja mehhanisme, sealhulgas liikuvaid masinaosasid. Ainsa kasutusel oleva ennetus- ja/või kaitsemeetmena oli märgitud, et seadmetele on paigaldatud turvaaiad ja seetõttu ei ole võimalik seadet käitada, kui aed on avatud. Samas oli riskitasemeks märgitud kõrge ja ainsaks riski vähendamiseks kavandatud tegevuseks oli töötajate pidev ohutustehnikaalane juhendamine.

Töötajale oli korraldatud juhendamine, mille käigus oli talle muuhulgas tutvustatud ohutu töötamise juhendit pressiliinil. Paraku oli see juhend väga üldsõnaline ning selle koostamisel ei olnud arvestatud seadme valmistaja antud kasutusjuhendiga. Puhastustööde kohta oli juhendis ainsaks nõudeks seadme hooldusrežiimi lülitamine ja turvaväravate avamine. Seega ei osanudki ta arvata, et piirdeaia värava sulgemine ja liini töörežiimile lülitamine põhjustab seadme osade liikuma hakkamist.

Põhjalikuma riskianalüüsi ja ohutusjuhendi olemasolu ning nende alusel juhendamise ja väljaõppe korraldamine oleks taganud töötajatele teadmised, kuidas tootmisliini puhastustöid ohutult teha.


Allikas: Tööinspektsioon


 
Previous
Previous

Sotsiaalmeediat kasutab 56,1% ettevõtetest

Next
Next

Iga neljas Eesti töötaja peaks töö kaotamisel leidma uue töö praktiliselt kohe