AI, tööandja bränding, üldine ebakindlus: mida paljastab Eesti personalijuhtimise aastauuring?
Eesti personalijuhtimise aastauuringu eesmärk oli kaardistada organisatsioonide personalitöö praegused fookusteemad; millised personaliteemad on suure tõenäosusega laual ka järgmisel aastal; millisena nähakse personalijuhtimise mainet ning kuidas personalitöötajad arendavad oma erialaseid kompetentse.
“Kuna AI-ga seonduv on üha enam meie töölaudadele tulemas, siis otsustasime sel aastal antud teema oma uuringusse lisada. Tulemus oli ootuspärane - AI olulisusest ollakse aru saadud ning nüüd seisneb väljakutse selles, milliseid paljudest tööriistadest valida ja kuidas neid tõhusalt kasutada,” jagab Annika Tuulemäe, EHRSi aastauuringute eestvedaja. “AI on kiiresti arenev valdkond, seega usun, et lähiajal on see teema, millest saame palju lugeda ja mis jõuab ka paljudesse koolitustesse. Näiteks oleme AI-ga seonduvat toomas lauale ka septembrikuus toimuval HR EXPO-l, kus nii mitmedki töötoad teemat kajastavad.”
Üleüldiste maksude tõstmise valguses küsisime tänavu personalitöötajatelt, milliseid meetmeid on organisatsioonid töötajate toetamiseks rakendanud või kaaluvad rakendada. Uuringu põhjal on kolmandik organisatsioonidest arvestanud maksutõusudega töötasude ülevaatamisel ning kümnendik organisatsioonidest tõstis töötasusid kahe protsendi ehk tulumaksu tõusu võrra. 15% organisatsioonidest pakuvad oma töötajatele täiendavaid soodustusi, nt tervisekindlustus või transporditoetus, ning 14% organisatsioonidest toetavad oma inimesi väärt nõuga, olgu selleks siis finantsnõustamine või täiendav selgitamine.
Uuringu viis läbi Eesti HR Selts koostöös Fontesega kuu aja jooksul 4.-31. märts 2025. a. Uuringule vastas 304 valdkonna inimest üle Eesti. Tulemusi tutvustati avalikkusele 20. mail Tallinna Ülikoolis, mille raames tähistati koos enam kui saja huvilisega rahvusvahelist personalijuhtimise päeva.
“Aastauuring peegeldab mitte ainult hetkeolukorda, vaid ka suunda, kuhu Eesti personalivaldkond liigub. Näeme, et muutuv majanduskeskkond ja tehnoloogia areng annavad personalitöötajatele järjest enam võimalusi mõjutada strateegilisi otsuseid ja kujundada tööelu,” sõnas Helo Tamme, EHRSi kaasasutaja ja president.
Uuringule vastas nii personalijuhte, personalitöötajad kui inimesi, kes tegelevad personalitööga muude ülesannete kõrvalt. Vastajate profiil oli sarnane varasematele aastatele ehk 82% vastanutest olid erasektoris esindajad, veidi enam kui pool vastanutest olid keskmise suurusega (51 - 500 töötajat) organisatsioonidest ning enim oli vastajaid infotehnoloogia ja tootmise valdkonnast.
Uuringust selgus:
Personalitöö fookuses on nagu möödunud kahel aastalgi värbamine ja töösuhted. Samuti töötajakogemuse kujunundamine, töötajate vaimne heaolu ning õppimine ja arendamine.
Sarnaselt varasematele aastatele on personalitöötajate prioriteetsed teemad töösuhted, töötajakogemus ning värbamine ja valik. Tulevikku vaadates on aga oluliselt kahanenud töötajakogemuse, tööandja brändingu ja töötajate heaolu osakaal fookusteemade hulgas. Kuigi need on jätkuvalt TOP 5 teemade hulgas, mida nähakse ka tuleval aastal töölauale tulevat, nimetas neid kümendiku võrra vähem inimesi kui möödunud aastal, kusjuures tööandja brändingut näeb järgmisel aastal oma tööfookuses 55% vastanutest võrreldes varasema 72%-ga.
Sarnaselt möödunud aastale hindab kümnendik vastajatest personalijuhtimise mainet väga kõrgeks ja pooled pigem kõrgeks, kusjuures erasektori töötajad hindavad mainet avaliku sektori töötajatest kõrgemaks.
Kui möödunud aastal leidis ligi veerand peronalitöö tegijatest, et nende panusel on organisatsiooni tulemustele väga suur mõju, siis selleks korraks on see kahanenud 16%-ni. Samal ajal hindab 10% oma mõju pigem või väga väikeseks varasema 4% asemel.
Jätkuvalt on langustrendis personalitöötajate värbamine personalivaldkonna rollidesse. Kui 2022. aastal ei olnud püütud värvata vaid 15% valdkonna töötajatest ja 2023. aastal 28% valdkonna töötajatest, siis möödunud aastal ei saanud sääraseid kutseid 35% ning tänavu juba 45% vastanutest.
Sarnaselt möödunud aastale tunnevad vastajad vajadust teadmiste omandamise järele AI võimaluste ja tööriistade kohta personalitöös (71%) ning ka HR analüütika valdkonnas (61%). Sellele järgnevad juhtide arendamise ning coachingu/mentorluse teemad, vastavalt 44 ja 39 protsenti.
Juhtimine on jätkuvalt teema, kus personalitöötajad vajavad kõige enam toetust ja head sõna. Kui varasemalt toodi välja, et vajatakse juhi tagasiside kõrval coachi, mentori või lihtsalt kaasamõtleja tuge, siis tänavu jäi kõlama pigem oma meeskonna ja tiimi tugi, mida vastajad vajavad. Samal ajal oli hea meel tõdeda, et paljud tõid ka välja, et täna on see tugi neil ka olemas.
Kui varasematel aastal nimetasid personalitöötajad oma töö peamiseks takistuseks juhtimisküsimusi ja juhtide veenmist ning ka ajapuudust ja rööprähklemist, siis on tänavu keskmesse tõusnud eelarvelised piirangud ja majanduslik ebakindlus.
Fontese partner ja juhtivkonsultant Kadri Sooberg-Aettik lisab, et ajal, mil maailm muutub kiiresti ja prognoositavus väheneb, on kriitilise tähtsusega omada tugipunkte, mis aitavad meil ebakindlates oludes fookust hoida. “Käesolev uuring pakub just sellist navigatsiooniabi, olles asendamatu tööriist nii HR-professionaalidele kui ka juhtidele. 2025. aasta tulemused näitavad selgelt, et organisatsioonide tähelepanu on suunatud sissepoole – töösuhete ja töötajakogemuse kvaliteedile. Fonteses usume, et just nendes aspektides peitub inimeste hoidmise võti, samuti tööandja kuvandi tõehetk ja unikaalsust. Kuigi uuringu vastajad hindavad tööandja brändingu olulisust varasemast mõnevõrra madalamaks, ei tohiks seda käsitleda vaid värbamise tööriistana. Teadlikult ja järjepidevalt kujundatud tööandja bränd on strateegiline konkurentsieelis igal ajal – see loob usaldust, nähtavust, tähendust ning eristuvust nii organisatsiooni sees kui väljaspoole,” rõhutab Sooberg-Aettik.
