Küll aga muudab see juba Eesti organisatsioonide otsuseid

Kui räägime AI (ehk tehisintellekti) mõjust tööelule, jõuab jutt kiiresti küsimuseni, kelle töö AI üle võtab. Eesti HR Seltsi värske küsitlus osutab aga vaiksemale muutusele: inimesi ei pruugita koondada, ent mõnda vabanenud ametikohta ei täideta enam ja uusi rolle kaalutakse senisest hoolikamalt.

Enamik organisatsioone ei ole töötajate arvu vähendanud

55,4% vastanutest ütles, et AI ei ole seni nende organisatsioonis töötajate arvu mõjutanud. Otsest töötajate arvu vähenemist AI tõttu kinnitas 5,4%. See ei tähenda siiski, et muutusi ei toimuks: 25,4% vastanutest kinnitas, et nende organisatsioonis on viimase 12 kuu jooksul jäetud mõni uus roll loomata või olemasolev roll täitmata eelkõige seetõttu, et töö on võimalik teha AI või automatiseerimise abil.

Seega võib AI mõju tööjõuvajadusele olla suurem, kui näitab koondamiste või töötajate koguarvu statistika. Tehnoloogia mõju avaldub ka otsustes, milliseid ametikohti üldse luua.

Järgmise kolme aasta jooksul muutub rollide koosseis

49,2% vastanutest prognoosib, et järgmise kolme aasta jooksul töötajate koguarv oluliselt ei muutu, kuid muutub rollide koosseis. 16,9% näeb ette töötajate arvu mõningast vähenemist. Pooled vastanutest (50%) usuvad, et pikaajaliselt muudab AI oluliselt töö sisu, kuid mitte töökohtade arvu; 23,8% leiab, et AI võimaldab organisatsioonil kasvada ilma töötajate arvu samas tempos suurendamata.

Muutused ei puuduta kõiki valdkondi ühtemoodi

Kõige sagedamini nähti võimalikku töötajate vajaduse vähenemist administratiivsetes ja tugifunktsioonides (56,2%), andmete ja analüütika valdkonnas (51,5%), turunduses ja kommunikatsioonis (32,3%) ning IT-s ja tehnoloogias (26,2%). Personalitööd nimetas 16,2%. Need on vastajate hinnangud, mitte prognoos, et samas ulatuses töökohti kaoks.

Üks inimene saab AI abil rohkem ära teha

Reimax Electronics OÜ personalijuht Maria Rillo kirjeldab uuringus AI-d kui täiendavat meeskonda: see aitab tal olla ühtaegu assistendi, kujundaja, turundaja ja mõttepartneri toel tulemuslikum. Ta rõhutab, et AI võib pakkuda ideid ja analüüsi, kuid lõplik valik ja vastutus jäävad inimesele.

“AI kasutuselevõtt meenutab mulle aega, mil teedele ilmusid esimesed autod ja neid saatis hoiatus: „Ärge hirmutage hobuseid!“ Uus tehnoloogia muudab harjumuspäraseid tööviise ja tekitab paratamatult ebakindlust, kuid autot ei ole mõtet tee äärde seisma jätta selleks, et vana maailm saaks muutumatult jätkuda. Mõistlikum on julgelt rooli istuda, õppida uut tööriista kasutama, harjuda uue reaalsusega ning samal ajal ise otsustada, kuhu ja kuidas me sõidame.” - Maria Rillo

Persona ärisuuna juht Sirli Vaher rõhutab samuti, et AI peamine mõju ei ole lihtsalt töökohtade kadumine: „AI võtab üle järjest rohkem rutiini, kuid selle võrra kasvab vajadus targemate inimeste järele.“ Tema sõnul kasvab vajadus oskuse järele AI tulemusi kriitiliselt hinnata ja otsuseid teha.

Eesti tööelu muutub juba enne, kui see arvudes kajastub

„Eesti Tööelu Pulsi esimese uuringuga soovisime mõista AI tegelikku mõju meie organisatsioonidele, mitte ainult seda, mida tulevikus juhtuda kardame või loodame. Kõige kõnekam on see, et kuigi töötajate arv ei ole paljudes organisatsioonides veel muutunud, mõjutab AI juba otsuseid selle kohta, milliseid rolle luua, keda värvata ja milliseid oskusi arendada. Personalijuhtidena peame küsima mitte ainult seda, kui palju inimesi meil tulevikus vaja on, vaid ka seda, millist tööd nad teevad,” selgitab. Eesti HR Seltsi kaasasutaja ja asepresident Helo Tamme uuringu tagamaid.

Uuring ei kinnita pilti ulatuslikust töökohtade kadumisest, küll aga näitab muutuse algust. Oluline pole ainult see, mitu töökohta AI kaotab, vaid millised tööd muutuvad, millised rollid jäävad loomata ja kuidas inimesed nendeks muutusteks valmistuvad.

Eesti Tööelu Pulsi esimesele küsitlusele vastas 130 kogukonna liiget. Tegemist on HR-kogukonna pulsiuuringuga, mille eesmärk on kaardistada organisatsioonides toimuvat ja personalivaldkonna professionaalide hinnanguid AI mõjule tööelus. Tulemused kajastavad küsitlusele vastanute kogemusi ja vaateid ega ole üldistatavad kogu Eesti tööturule. Vastanutest 43,8% olid personalijuhid, personalidirektorid või personaliosakonna juhid, 32,3% personalipartnerid, personalispetsialistid või HR-generalistid, 13,1% muudes personalitöö rollides ning 10,8% muude valdkondade töötajad. Organisatsioonidest 87,7% kuulus erasektorisse, 11,5% avalikku sektorisse ja 0,8% kolmandasse sektorisse. Vastajate organisatsioonide suurus varieerus alla 50 töötajaga organisatsioonidest vähemalt 500 töötajaga organisatsioonideni.

Allikas: Eesti HR Selts