Silmade tervis mõjutab töö efektiivsust

Silmanägemine on enamiku tööde puhul üks olulisemaid meeli, kuid selle väärtust kiputakse märkama alles siis, kui midagi juhtub. Medicumi kliiniku ja prillipoe optometrist Jana Vilippus rõhutab, et silmade tervise ja tööohutuse tagamine algab töötaja teadlikkusest ning igapäevasest ennetusest. Nii tööstus- kui ka kontorikeskkonnas on riskid, millele tähelepanu pööramine aitab nägemise kauem terav püsida või ennetab koguni püsiva nägemiskahjustuse teket.

Tööstus- ja tootmiskeskkonna riskid

Tööstus- ja tootmiskeskkonnas on suurimad ohud seotud mehaaniliste traumade, keemiliste ainete ja intensiivse valguskiirgusega, näiteks keevitustöödel. Kaitseprillid või -visiirid peavad vastama standardile EN166 ja olema valitud töö iseloomu järgi. Kaitsevahend peab katma silma täielikult – servade ja näo vahele ei tohi jääda avasid, kust võiks sattuda silma metallitükke, tolmu, keemilisi pritsmeid või kiirgust. „Seejuures ei tohi hooletusse jätta kaitseprillide regulaarset kontrolli ja hooldust, sest kriimustunud või tuhmunud lääts vähendab nähtavust ja võib muutuda ise ohuteguriks,“ lisab optometrist.

Tööandja roll on tagada isikukaitsevahendite olemasolu ning koolitada töötajaid nende õige kasutamise ja hooldamise teemal. Samuti peab tööandja meelde tuletama, et kaitseprille tuleb kanda kogu tööprotsessi vältel. Töötaja ülesanne on isikukaitsevahendid tarvitusele võtta ja järgida nende nõuetekohast kasutamist.

Kontoritöö riskid

Kontoritöötaja jaoks on peamine silmadega seotud risk pikaajaline lähedale vaatamise koormus ja ekraanivalgus, mis võib põhjustada silmade väsimust ja kuiva silma sündroomi. Kuigi sinise valguse filtreid võib kasutada, siis teaduskirjandus ei kinnita üheselt nende vajalikkust tervete silmadega inimestele. „Küll aga peaks kuvarikasutaja kindlasti kasutama häid peegeldusvastase kattega prilliklaase, mis kõrvaldab silmi väsitavad ekraanide ja ka paberpindade läikpeegeldused. Oluline on kasutada õigeid (lähi)tööks sobivaid prille ja niisutavaid silmatilku,“ räägib Vilippus.

Kontoritöös on sageli probleemiks lähifookuse ja vilkumissageduse vähenemine. Oluline on järgida 20-20-20 reeglit: iga 20 minuti tagant tuleks vähemalt 20 sekundi jooksul vaadata umbes 6 meetri (20 jala) kaugusele, et leevendada silmalihaste pinget. Ekraan peaks asuma 50–70 cm kaugusel, veidi allpool silmade kõrgust. „Siis ei ole silmalaud liiga avatud, pisarakiht ei aurustu liigselt ning tekib vähem probleeme kuiva silmaga,“ soovitab Vilippus. Ruumi valgus peab olema ühtlane, vältides tugevat kontrasti ekraani ja tausta vahel. Vilippus toob välja ka teise meeldejääva reegli: igas tunnis tuleks 10 minutit vaadata kaugusesse. Kui silmad hakkavad kuivenema, on hea alustada üks-kaks korda päevas silmatilkade kasutamist. Eriti oluline on silmi niisutada õhtul, sest öösel me silmi ei pilguta.

Kui midagi satub silma

Kui juhtub õnnetus, ei tohi silma mingil juhul hõõruda. Mehhaanilise trauma, kemikaali või võõrkeha silma sattumisel tuleb töö katkestada ja silma loputada rohke puhta veega, niisutavate silmatilkadega või spetsiaalse silmadušiga. Silmadušš on kraanile või eraldi seadmele ühendatud loputusseade, mis võimaldab kiiresti ja õrnalt silma rohke veega puhastada. Kui silmadušš või kraanivee võimalus puudub, tuleks tagada silmaloputusvedeliku olemasolu. See on spetsiaalses, tihedalt vastu silma surutava otsikuga pudelis olev lahus. Samuti sobivad silmade esmaseks loputamiseks füsioloogiline lahus või niisutavad silmatilgad.

Keemilise või tolmuse ärritaja korral tuleb loputamist jätkata vähemalt 15 minutit. Kui silmas on torkehaav või killud, ei tohi neid ise eemaldada – silm tuleb katta steriilse sidemega ja pöörduda viivitamatult erakorralise meditsiini osakonda. Kiire arstiabi on alati vajalik, et vältida püsivat nägemiskahjustust.

Kui silma satub tolmu või väike võõrkeha, tuleks loputada rohke puhta vee või steriilse füsioloogilise lahusega, hoides laugusid lahti. Kemikaali silma sattumisel peab loputamist alustama viivitamata, eemaldades kontaktläätsed ja jätkates loputamist vähemalt 15–30 minutit. Keemiliste ainete puhul tuleb loputamist jätkata ka meditsiiniasutusse transportimise ajal. Kui pärast loputamist püsivad hägune nägemine, valu, punetus või valguskartus, tuleb kohe pöörduda silmaarsti poole.

Töötajad peavad teadma kaitsevahendite ja silmaduši asukohta ning kasutusjuhendit juba enne, siis osatakse õnnetuse juhtudes tegutseda.

Mida saab teha silmade tervise hoidmiseks?

- Tasub teha silmaharjutusi, vaheldada kaugele ja lähedale fokuseerimist ning pilgutada teadlikult sagedamini, et vältida kuiva silma.

- Tänapäeval on võimalik telefoniäpis endale meeldetuletus panna, et nüüd on aeg puhata, pilgutada, vaadata kaugusesse.

- Kui silmad kipuvad väsima või on kuivad, siis tasub alustada silmatilkade kasutamist.

- Kontaktläätsi ei tohi kanda põletiku, viirushaiguste või ärrituse korral.

- Soovitatav on käia korrapäraselt nägemiskontrollis, eriti kui töö nõuab täpset nägemist. Silmakontroll vähemalt kord kahe aasta jooksul, riskitöö puhul sagedamini, aitab varakult avastada silmades tekkivaid muutusi ja õigeaegselt alustada raviga.

- Tähtis on kasutada alati töö iseloomule vastavaid prille ja teisi isikukaitsevahendeid, hoida töökeskkonna õhuniiskus ja temperatuur silmadele sobivana, vältida liigset kuivust ning lähitöö korral järgida regulaarset töö- ja puhkeaja režiimi.

- Välitöödel tuleb kanda UV-kaitsega päikeseprille aasta ringi, mitte ainult suvel.

- Sümptomid nagu hägune nägemine, topeltnägemine, valguskartus, püsiv punetus, silmavalu või äkilised sähvatused ja ujuvad laigud nägemisväljas vajavad alati kiiret hindamist.

Silmad on tööriist, mida ei saa varuosadega asendada. Hoia neid iga päev – nii tööl kui ka vabal ajal.

Allikas: ajakiri Tööelu