Kuidas mõjutada organisatsioonikultuuri kliendikesksemaks ja julgetele uuendustele avatuks? Kuidas ärgitada inimestes huvi märgata uuendusvajadusi ja tahet luua päriselt muutusi? Ühtset retsepti selleks ei ole, kuid maailmas on üha enam tõenduspõhist teadmist selle kohta, et just praktiline katsetamine, koosloome ja turvaline ruum uute ideede lendu laskmiseks on kõige tõhusamad viisid mõtteviisi muutuseks.

Kliendikeskne töökultuur algab igapäevastest märkamistest

2023. aastal sündis sellest eesmärgist tingituna Harnos idee startida Harno häkatoniga, mis lubab innovatsioonihuvilistel tulla kokku, genereerida ideid ja leida uusi lahendusi oma töö tõhustamiseks.

Massachusetts Institute of Technology, Stanfordi Ülikooli ja Euroopa innovatsioonivõrgustike uuringud näitavad, et häkatonid loovad lühikese ajaga usaldusliku keskkonna, kus suureneb loovus, paranevad koostööoskused ja julgustatakse ideelendu. Just see on pinnas, mida oli Harnos vaja kliendikesksema ja uuendusmeelsema kultuuri kasvatamiseks.

Innovatsioonilaboris sünnivad uued ideed ja mõtteviisid

Häkatoni toimumisele andis avastardi Innovatsioonilabor, mis julgustas töötajaid märkama arenguvajadusi kas Harnos või haridus- ja noortevaldkonnas laiemalt ning pakkuma neile lahendusi.

Innovatsioonilabori eesmärk on toetada Harno fookust olla kliendikeskne, uuendusmeelne ja parim töökoht arenguks. See on vabatahtlik, mänguline ja samas sisukas formaat, mis pakub kõigile töötajatele võimalust tuua nähtavale uuendusvajadusi, harjutada teenusedisaini ja innovatsiooni tööriistu, luua sihtgruppidele suuremat väärtust ning tugevdada ühtsustunnet.

Kui esimese häkatoni peamine võit oli kinnitus, et harnokad julgevad ja soovivad avaliku sektori organisatsioonis uuendusi luua, siis teine hooaeg võttis tugevalt fookusesse kliendile suurema väärtuse loomise. Mõtteviisi ergastamiseks toimunud veebinaridele ja töötubadele järgnes probleemikonkurss, mille edukamaid ideid hakati edasi arendama häkatonil. Ühe päevaga leidsid lahenduse seitse sisulist väljakutset, mis ei jäänud pelgalt mõttetalgute tasandile. Neist kujunesid toimivad prototüübid ja mitmel juhul ka reaalsed programmid või teenused.

Innovatsioonilabor on saanud loomulikuks osaks õppimisest ja koostööst

Labori ja häkatoni edukust ning elujõudu kinnitab sel aastal startinud kolmas hooaeg. Kuna algatuse üks eesmärk on organisatsiooni ühtsustunde kasvatamine, on häkatoni õnnestumise üks kinnitus ka harnokate ühtsustunde näitaja kasv kahe aastaga 2,8-lt 3,3-le. Samuti on tõusnud harnokate uuendusmeelsus, ületades avaliku teenistuse keskmist. 2025. aastal pälvis projekt ka PARE Parima Personaliprojekti konkursil avaliku sektori kategoorias 1. koha.

Kõige kõnekamad on aga päris lahendused, näiteks:

soovist kaasata valdkonna kujundamisse rohkem noori sündis üleriigiline noorteprogramm NOP, mis kutsub noori kaasa lööma Harno töös;
alustavate noorsootöötajate teekonna toetamiseks valmis abistav e-kursus;
alates 2025. aastast on üleriikliku noortevaldkonna tunnustuskonkursi üks osa aasta noortepealinna valimine;
soov tõhustada igapäevaseid tööprotsesse Harnos pani aluse AI klubile, AI hea tava koostamisele ja koolitusprogrammile.

Innovatsioon ei ole vaid erasektori pärusmaa

Nii nagu ettevõtluses, peaks ka avaliku sektori organisatsioonides olema innovatsiooni julgustamine ja tööprotsesside tõhustamine loomulik osa organisatsiooni kultuurist. Tänu oma lihtsale ja paindlikule formaadile, on Innovatsioonilabori ja häkatoni formaat kergesti ülekantav ka teistesse riigiasutustesse.

Kui otsid organisatsiooni, kus sinu ideedel on lennuvõimalust ja kus innovatsioon pole pelgalt loosung, vaid osa töökultuurist, siis ootame sind meiega liituma. Või kui sa Harnosse tööle ei tule, siis ehk võtad siit kaasa idee: kultuuri ei saa muuta käskude ega keeldudega. Kultuur areneb, kui inimestele antakse ruumi päriselt katsetada, õppida ja luua.

Autorid: Mirjam Roasto, Harno personalipartner
Katrina Suurna, Harno töötajakogemuse üksuse juht

Allikas: Haridus- ja Noorteamet