Tunnistan ausalt, et numbrite maailm ei ole kunagi olnud minu kõige tugevam külg ning säran pigem humanitaarvaldkonnas. Samas olen üsna selgelt mõistnud, kui oluline oskus on andmetest aru saada ja läbi nende näha suuremat pilti, sest sageli võivad olla need puuduv lüli tähtsa otsuse tegemiseks.

Ka personalivaldkonnas on numbrid ja nende tõlgendamise oskus järjest tähtsamaks muutumas. Seda kinnitab ka Eesti Personalijuhtimise 2025 aastauuring: just HR-analüütika on üks fookusvaldkondadest, kus personalitöötajad tunnevad suurimat vajadust oma teadmisi täiendada. Samuti on 5. taseme personalispetsilisti kutsestandardis välja toodud, et personalitöötaja tulevikuoskuste hulka kuuluvad finantsvõimekus ning üldine ärijuhtimise mõistmine – oskus näha oma rolli organisatsiooni tervikpildis ning hinnata ärilisi riske.

Andmetest arusaamine algab juba enne tööle asumist ning potentsiaalse tööandja finantsseisu lugemise oskus on üks praktiline tööriist, mis aitab teha targemaid karjäärivalikuid. Ettevõtte finantsstabiilsus mõjutab otseselt selle võimet maksta töötajatele konkurentsivõimelist palka, panustada nende arengusse ning hoida toetavat ja positiivset töökeskkonda.

Hea uudis on see, et Eestis on ettevõtete finantsinfo avalik. Majandusaasta aruanded on kõigile kättesaadavad ja see loob suurepärase võimaluse uurida potentsiaalse tööandja „finantstervist“ juba enne tööintervjuud. Väike ettevalmistus võib anda vastused olulistele küsimustele:

Kas ettevõttel läheb hästi?
Kas seal tasub oma karjääri üles ehitada?
Mida näitavad andmed personalitöötaja jaoks?

Küll aga on majandusaasta aruanded mahukad ning täis detailseid andmeid, mis nõuavad oskuslikku lähenemist. Milliseid näitajaid peaks personalitöötaja eelkõige jälgima?

Üksikud numbrid, nagu näiteks ettevõtte koguvõlg või puhaskasum, ei anna üksi eriti tähenduslikku infot. Olulisemad on finantssuhtarvud, mis seovad omavahel ja võrdlevad erinevaid näitajaid bilansis ja kasumiaruandes. Samuti tasub tähele panna suundumusi – kas need suhtarvud aja jooksul paranevad või halvenevad, sest seegi mõjutab hinnangut ettevõtte finantsseisule.

Ettevõtte finantstervise ja pikaajalise jätkusuutlikkuse täpseks hindamiseks tuleb vaadelda mitut näitajat koos. Neli peamist valdkonda, mida analüüsida, on likviidsus, maksevõime, kasumlikkus ja tegevuse efektiivsus. Andmete võrdlemisel on oluline vaadelda vähemalt kolme aasta perioodi, et näha, kas ettevõtte näitajad liiguvad kasvutrendis või languses, mitte hinnata olukorda vaid ühe aasta põhjal, sest siis puudub võrdlus. Konteksti hindamisel on oluline arvestada ka ettevõtte arengufaasi — alustav ettevõte, kasvufaas, küpsusfaas või langusfaas —, sest iga faas näitab ettevõtte finantsriski, investeerimisvõimalusi ja personalijuhtimise vajadusi: alustav ettevõte vajab kapitali ja paindlikku meeskonda, kasvufaas keskendub laiendamisele ja töötajate motiveerimisele, küpsusfaas tähendab stabiilsust ja optimeerimist, langusfaas nõuab kulude kokkuhoidu ja personali kohandamist.

Käive ja puhaskasum — käive ehk müügitulu näitab kogu raha, mida ettevõte teenib oma põhitegevusest (nt piletimüük, toitlustus, teenuste pakkumine) kindla perioodi jooksul. Näiteks võib suurem käive tähendada tööjõu planeerimisel, et töötajaid on potentsiaalselt rohkem vaja. Suur käive hoiab ettevõtte jätkusuutlikuna, mis omakorda suurendab töötajate rahulolu ja motivatsiooni. Kasuminäitajaid on erinevaid, kuid tooksin välja puhaskasumi. Puhaskasum on kasum, mis jääb ettevõttele alles pärast kõigi kulude mahaarvamist — sh tegevuskulud, tööjõukulud, intressid, maksud ja muud finantskulud ning sellel võib olla otsene mõju ja seos tööjõukulude jätkusuutlikkusega.

Puhaskasum = Kogutulu – Kõik kulud

Likviidsus ja maksevõime kordaja – üks olulisemaid küsimusi on milline on ettevõtte likviidsus? Likviidsus näitab, kas ettevõttel on piisavalt raha ja kiiresti rahaks muudetavaid varasid, et katta oma lühiajalisi kohustusi. Maksevõime kordaja on likviidsuse mõõdik, mis välistab varadest laoseisu ning kohustustest pikaajaliste kohustuste lühiajalise osa. Seetõttu annab see realistliku pildi ettevõtte võimest täita lühiajalisi kohustusi olemasoleva raha ja kiiresti rahaks muudetavate varadega.

Kiire likviidsuse kordaja = käibevara - varud / lühiajalised kohustused

Kui näitaja on alla 1, tähendab see tavaliselt riski, et ettevõte võib oma kohustuste täitmisega hätta sattuda. Kui näitaja on näiteks 3,0 tähendab see seda, et ettevõte suudab teoreetiliselt tasuda kõik oma lühiajalised kohustused 3,0 kordselt olemasolevate varadega. Personalitöötaja vaatepunktist tähendab hea likviidsus, et palkade maksmine on kindel ja stabiilne ning näiteks kas on võimalik töötajate arendamisse panustada.

Võlakordaja — võlakordaja näitab, kui suur osa ettevõtte varadest on finantseeritud võõrkapitali ehk laenude ja muude kohustustega.

Võlakordaja = kohustised/varad

Kui võlakordaja on madal (alla 0,5), on risk väike; kui mõõdukas (0,5–0,7), on risk tasakaalus; ja kui kõrge (üle 0,7), suureneb ettevõtte finantsrisk. Mida kõrgem on ettevõtte võlakoormus, seda tõenäolisem, et tulevikus võib personalijuhti ees oodata keerulised otsused (hüvede vähendamine, koondamised, värbamiste peatamine) ja tuleb leida kulude kokkuhoiukohti.

Tööjõukulude osakaal kogukuludest — tööjõukulude osakaal kogukuludest näitab, kui suur osa ettevõtte kõigist kuludest kulub töötajatega seotud kuludele (palgad, preemiad, maksud, hüved, koolitus jms).

Tööjõukulude osakaal (%) = tööjõukulud/kogukulud x 100

Põhimõtteliselt näitab see, et kui suur osa ettevõtte investeeringust on inimestesse, teisalt annab signaali, kas ettevõttel on ruumi palkade kasvuks ja hüvede pakkumiseks. Kõrge osakaal võib viidata töötajate olulisusele ettevõtte väärtuse loomisel, aga ka potentsiaalsele kuluriskile kriisi ajal. Madal osakaal võib tähendada, et tööjõukulu on kontrolli all, kuid ka seda, et personalile ei panustata piisavalt.

Personalistrateegia ja eelarve planeerimisega tegeleb tavapäraselt personalijuht, kuid need finantsnäitajad on olulised ka personalispetsialistile, kes kandideerib uude töökohta, sest nende mõistmine aitab hinnata ettevõtte finantsseisundit, töötajate ressursse, tööjõukulude jätkusuutlikkust ja strateegilisi otsuseid personaliga seotud valdkondades.

Kui oled vestlusfaasis, ära kõhkle küsida küsimusi, mis annavad rohkem ülevaadet ettevõtte finantsilisest tervisest ja stabiilsusest. Näiteks:

„Kas saaksite rääkida rohkem ettevõtte kasvuplaanidest järgmiste aastate jooksul?“

→ Oluline, et mõista, kuidas ettevõtte areng mõjutab tööjõuvajadust, värbamist ja personalistrateegiat.

„Kuidas tuleb ettevõte toime majanduslanguste või turukõikumistega?“

→ Oluline, et hinnata töökohtade stabiilsust, personali turvatunnet ja võimalikke kohandusi töötajatega seotud kuludes.

Kui näed, et mõnes finantsnäitajas on viimastel aastatel täheldatud kasvu- või langustrendi ja põhjused ei joonistu majandusaasta aruandest välja, siis saab küsida „Kas saaksite selgitada, mis on selle põhjused?“

→ See on üldine, sobib nii tööjõukulude, käibe kui kasumi või muude näitajate puhul ning näitab sinu huvi trendide taga olevate põhjenduste ja strateegia vastu.

Need finantsnäitajad ei ole kindlasti lõplik valik, vaid mõned näited, mida personalispetsialist saab analüüsida enne tööpakkumise vastu võtmist.