McKinsey „State of AI 2025“ värske raporti sõnum on lihtne, aga ebamugav: AI on juba meie tööelus, aga meie mõttemaailm pole veel järele jõudnud. Personalijuhtidele tähendab see uut väljakutset — mitte hallata tehnoloogiat, vaid juhtida muutust, mida tehnoloogia kaasa toob.

Raporti järgi kasutab 88% ettevõtetest juba mingil kujul tehisintellekti, kuid vaid kolmandik suudab sellest luua reaalset väärtust kogu organisatsioonis. See ei ole tehniline, vaid inimestega seotud probleem.

AI ei muuda ainult töövahendeid. See muudab otsustusviise, rolle ja vastutust. Küsimus ei ole enam selles, kas me kasutame AI-d, vaid kas me juhime seda muutust targalt.

AI väärtus sünnib inimestest, mitte tarkvarast

McKinsey toob välja vastuolu: enamik ettevõtteid katsetab AI-ga, kuid vähesed suudavad selle abil töö tõhusamaks või sisukamaks muuta. Põhjus on lihtne – tehnoloogiasse investeeritakse rohkem kui inimestesse, kes seda kasutavad.

AI ei loo väärtust iseenesest. Väärtus sünnib siis, kui inimesed oskavad küsida õigeid küsimusi, tõlgendada tulemusi ja teha nende põhjal paremaid otsuseid.

HR-i roll on aidata organisatsioonil liikuda “AI-projektidest” selleni, et tehisintellekt muutub loomulikuks osaks tööprotsessist – mitte pelgalt uuenduseks, vaid oskuseks mõelda ja tegutseda teisiti.

Juhtimine ja vastutus ei saa olla IT osakonna käes

Ettevõtted, kus AI juurutamise juhtimine on juhatuse tasemel, saavutavad McKinsey andmetel oluliselt paremaid tulemusi. See pole juhus – tehnoloogia üksi ei loo muutust, kui selle mõju inimestele jääb läbi mõtlemata.

Personalijuht peab olema nende arutelude juures, kus otsustatakse, kuidas tehisintellekt muudab töökorraldust ja vastutust. Kui need otsused jäävad ainult IT ja finantsjuhtide kätte, on oht, et tehnoloogia võetakse kasutusele, aga inimesed jäävad kõrvale.

AI juurutamine vajab muudatuste juhtimist.

Tehisintellekt ei muuda ainult tööriistu, vaid seda, kuidas inimesed tajuvad oma väärtust ja rolli tööl. Paljud tunnevad hirmu, et nende senine kogemus või oskused muutuvad vähem väärtuslikuks – ja see on arusaadav. McKinsey raport toob välja, et organisatsioonid, kus muutust juhitakse avatult ja järjekindlalt, saavad AI-st palju rohkem kasu kui need, kus lihtsalt “pannakse lahendus tööle”.

HR peab aitama juhtidel mõista, et muutus ei sünni koosolekul, kus see välja kuulutatakse. Inimesed ei vaja ilusaid sõnumeid, vaid arusaamist, mis nende töös päriselt muutub. See tähendab ausaid vestlusi, mitte turunduslikku sisekommunikatsiooni.

Rollid tuleb uuesti läbi mõelda

AI ei võta töökohti, vaid muudab seda, mida töö üldse tähendab. Masinad teevad aina suurema osa analüüsist ja rutiinist ära – see on fakt. Küsimus on, kas me kasutame seda võimalust töö mõtestamiseks uuesti või lihtsalt tõmbame inimestelt osa tegemisi ära.

HR-i roll on aidata juhtidel selgelt näha inimese väärtust. Mitte süsteemides, vaid otsustes, suhetes ja vastutuses – selles, mida tehnoloogia ei asenda.

AI muudab tööelu, aga see, kuidas see inimesi mõjutab, sõltub meist endist. Personalijuhi ülesanne on hoida, et tehnoloogiline areng ei viiks tähelepanu inimestelt ära. Kui HR aitab juhtidel näha, kus väärtus tegelikult tekib, on muutus juba alanud.

Tulevikus ei küsita, kas me kasutasime AI-d, vaid kas me suutsime selle abil tööd inimlikumaks muuta.

McKinsey raport näitab aga, et HR on ise tehisintellekti kasutamisel alles algusjärgus.
Kui meie roll on aidata teistel muutuda, peame ka ise olema valmis katsetama, õppima ja muutuma. Tegelik muutus algab meist endist.

Tutvu McKinsey „The State of AI in 2025“ raportiga: https://www.mckinsey.com/capabilities/quantumblack/our-insights/the-state-of-ai