Kersti Vannas: „Kestlik juhtimine on julged otsused ja tugevad rutiinid – ka siis, kui aega ei ole“
Kersti Vannas on kogenud tööjõu ja tööandja brändingu valdkonna tippekspert, kelle kirg on organisatsioonide konkurentsivõime tagamine tööjõu kui piiratud ressursi strateegilise juhtimise kaudu.
Ta on asutanud Eesti esimese tööandja brändingu agentuuri Instar, mille katuse all tegutsevad uuringute, kommunikatsiooni-, värbamise ning tööandja brändi ja organisatsiooni nõustamise agentuurid.
Valdkonna eestvedajana on ta algatanud Atraktiivsete Tööandjate Päeva ning tööandja brändingu konkursid Magnet Eestis ja Soomes ning on ka rahvusvahelise tööandja brändingu ühenduse EAEBA (European Association of Employer Branding Agencies) asutajaliige.
Mida tähendab Sinu jaoks kestlik juhtimine?
Minu jaoks tähendab kestlik juhtimine seda, et otsused ja tegevused peavad päriselt kestma ja looma pikaajalist väärtust, mitte olema ad hoc “kiirtoidu-lahendused”.
Näiteks tarbijatena oleme rõõmsad, kuid meie rõivad kaua vastu peavad ja saame need veel soovi korral teisele ringile saata või ise teiseringi tooted tarbida. Keskkonna (ja mitte ainult) seisukohalt on taaskasutamine suure ressursi kokkuhoid. Sama pädeb ka juhtimise kohta. Iga uue süsteemi loomine on energiakulu. Kestlik juhtimine tähendab minu jaoks süsteemide loomist, mis on taaskasutatavad.
Juhtimises algab kõik sellest, kuhu me tahame jõuda ja mida me selleks teadlikult teeme. On öeldud, et inimene teeb plaane ja jumal naerab. Samas, kui plaane üldse ei tee, kaob suund ja suurem mõte. See omakorda viib tihti ressursside ebaefektiivse kasutamise ning läbipõlemiseni.
Minu jaoks on olnud väljakutse eriti kiiretel aegadel, kui operatiivsed tegevused uputavad, fookust strateegilistel eesmärkidel. Usun ja tunnen, et strateegine vaade loob kestlikusse ja konkurentsivõime ning tagab ressursside nutikama kasutamise.
Globaalne konkurents muutub tihedamaks, efektiivsus ja tootlikkus on kriitilised ning Euroopas tööjõud väheneb. Parimate nimel konkureerimine kasvab ja värbamine muutub keerulisemaks. Seega peame juhina mõtlema kestlikult, et organisatsioon püsiks konkurentsivõimeline ja inimesed töövõimelised.
Millise otsuse või muutuse üle, mis on aidanud luua pikemaajalist väärtust, mitte ainult lühiajalist tulemust, oled juhina kõige uhkem?
Ettevõtja ja juhina on otsuseid, milles üle uhkust tunda mitmed, sest enam neist on olnud setud julgusega viia ellu suurt muutust teadmata, kas see toob edu või mitte.
Näiteks Instari asutamine 2007 aastal, nö homaarist päris ettevõttemuutumine ja esimese töötaja palkamine olid hüpped teadmatusse, mille üle tagantjärgi saab rõõmu tunda. Ehk tuleb olla julge.
Juhtimise poole pealt toimus suurim muutus meil 2020 aasta kevadel kui turg kasvas ja tempo oli väga kiire. See polnud nö õige aeg, sest vaba aega lihtsalt polnud. Ma olen uhke, et leidsime kiire kasvu keskel aja selgete rutiinide loomiseks, mida kasutame siiani. See otsus on aidanud meil üle elada keerulisemaid aegu, hoida motivatsiooni ja luua konkurentsieelist. Ehk kunagi pole õiget aega juhtimise paremaks muutmiseks, aeg tuleb võtta.
Millist juhtimisviga oled teinud, mis on Sind inimesena ja juhina kõige rohkem õpetanud?
Olen kasvanud personalijuhist ettevõtte juhiks ning selle teekonna suurim õppetund on olnud see, et juht teebki vigu — sest juht peab otsustama. Kui otsuseid ei tee, vigu justkui ei teki, aga tekib kaos ja seisak.
Olen õppinud, et sageli on kiire otsus parem kui ülemäära kaua kaalutletud “täiuslik otsus”. Otsustamatus mõjutab nii tiimi, kliente kui ka isiklikku toimetulekut. Parem tegutseda, õppida ja vajadusel kohandada.
Teine suur õppetund on suhtlus. Inimesed on erinevad ja seetõttu on selge kommunikatsioon ülioluline, eriti tiimi sees, aga ka partneritega. Täna olen ise konkreetsem ning eelistan pigem rohkem selgitada kui eeldada. Mida paremini sa inimesi tunned, seda paremini saad valida sobiva suhtlusviisi.
Selles osas soovitan lugeda Kim Scotti raamatut “Radical Candor”, mis annab väga hea raamistiku, kuidas ausa ja läbipaistva suhtlusega keerulised olukorrad arenguks pöörata.
Mida teed teadlikult selleks, et Sinu meeskonnas oleks turvaline eksida, küsida ja ausalt rääkida?
Meie Instari tiim asub Eestis, Soomes ja Lätis ning sellises mudelis on edu eelduseks, et iga inimene on motiveeritud ja suudab iseseisvalt vastutust võtta. Selle eelduseks on psühholoogiliselt turvaline töökeskkond.
Meil on regulaarsed 1-on-1 vestlused, kus on ruumi nii muredele kui ka rõõmudele. Lisaks toimuvad tiimiülesed koosolekud, kus kõigil on võimalus tuua välja ideid ja pakkuda välja, mida saaks paremini teha. Ma usun, et areng tekib ainult siis, kui inimesed julgevad küsida, katsetada ja eksida ja see saab juhtuda vaid toetavas keskkonnas.
Kuidas hoiad iseennast juhina „töökorras“, kui vastutus ja tempo on kõrged?
Koroonaaeg oli minu tööelus üks kõige intensiivsemaid perioode ja 14-tunnised tööpäevad olid liiga sagedased. Siis sain aru, et kui ma tahan juhina vastupidav olla, pean enda eest teadlikult hoolitsema. Kui juht ei ole terve ja teovõimeline, kandub see paratamatult üle kogu tiimile.
Olen kogenud läbipõlemist kergemal kujul ja see õpetas, et mõistlikum on hoida oma vormi pidevalt, mitte tegeleda hiljem tagajärgedega.
Täna hoian end töökorras teadliku planeerimisega ja kindlate rutiinidega: jooga (vaimne restart), tervislik toitumine, liikumine (meri ja mets), lugemine enne und (raamat, mitte telefon), töö planeerimine ja ettevalmistus. Ja 8 tundi und on minu jaoks kohustuslik, pikaajaline unevõlg mõjutab kõike. Pluss, juhina ja inimesena on oluline hoida positiivne optimistlik mõtteviis – see mõjutab nii sind ennast kui kõiki, kes on sinuga seotud.
Millal said viimati aru, et oled oma piire ületamas – ja mida siis teisiti tegid?
Paljud ei tea, et tegutseme Instariga ka Soome turul, kus viimased kaks aastat on olnud värbamise ja tööandjaturunduse valdkonnas väga keerulised. Soomes on tööpuudus olnud ligi 10%, toimunud on võrreldes Eestiga väga mastaapsed koondamiste ja pankrotilained, paljude organisatsioonide fookus on olnud efektiivsus ja kärped, mitte värbamine. Sellises turus edu saavutamine on vaimselt raske. Näen seda ka klientide ja personalivaldkonna inimeste pealt. Kui klient ütleb, et tema enda roll on koondatavate nimekirjas või toimuvad suured koondamised, mõjutab see paratamatult ka Instari äri.
Eelmisel aastal sain aru, et olen pidevalt piire ületamas ja tegin teadliku muutuse: leppisin sellega, et turgu ma muuta ei saa. Me anname endast parima, aga osad asjad ei ole meie kontrolli all. Leppimine ei ole allaandmine, vaid olukorra aktsepteerimine ja mõtestatud tegutsemine edasi. Siht peab jääma ning vahel peab juht ise endale “tunneli lõppu valguse” tekitama, siis jaksab ka tiim. Ja õnneks on 2026 aasta alguses ka Soomes positiivsemad meeleolud tekkimas!
Millist juhti maailm Sinu arvates järgmise 5–10 aasta jooksul kõige rohkem vajab?
Juht peab nii täna kui tulevikus suutma tulemusi tuua. See on baastase ja see muutu, kuid muutuvad tegevused ja vahendid, mis aitavad peamist eesmärki täita. Järjest olulisemaks muutub pikaajaline vaade: kestlik ressursside planeerimine ja tööjõu töövõime hoidmine. Selleks vajab juht head infot, selgeid eesmärke ja kaasavat juhtimissüsteemi.
Kuna tööd automatiseeritakse järjest rohkem ja tööjõudu jääb vähemaks, peab juht olema eelkõige oma inimeste võimestaja. Oluline on olemasolevast meeskonnast parim välja tuua, targalt, mitte inimesi läbi põletades, ning leida viisid, kuidas nende oskusi ja teadmisi parimal moel rakendada.
Hea juht on visionäär, kes suudab luua organisatsiooni, mis on kasumlik ja konkurentsivõimeline, aga samal ajal atraktiivne tööandjana. Selle kultuur peab ka väljapoole paistma läbi töötajate, kes soovivad seda kogemust teistega jagada. Lihtne, eks!
Kui peaksid andma ühe soovituse juhile, kes tahab olla edukas ja inimesena tasakaalukas ka 10 aasta pärast – mis see oleks?
Maailm muutub kogu aeg, mistõttu on juhina kriitiline end pidevalt täiendada, uuega kursis olla – tunda ebamugavust. Kui sul on mugav, sa ei kasva ja ei arene juhina.
Samas on oluline teadlikult tunda ka mugavust ehk võtta aeg maha ja tegeleda sellega, mis hingele jõudu annab: hobid, pere või muu. Selleks, et kesta, on hädavajalik hoida oma füüsilist ja vaimset tervist korras. Kui neid pole, siis pole sul enam midagi. Tekita endale terviserutiinid – olgu selleks jalutuskäigud, trennid või muu.
Ja lõppu: “Lot of work and no joy makes Jack a dull boy” – inglise vanasõna puhul asendaks ma lõpus, et asi pole selles, milline sa teiste arvates oled, vaid oluline on, et sa ise end enda nahas hästi tunneks ja oma edust ka rõõmu jõuaks tunda.
Mõtteid jagas
Kersti Vannas
