Kui HR kogukond märkab ja tunnustab kedagi vabatahtliku panuse eest, on see rohkem kui lihtsalt tiitel. See on tunnustus tööle, mis sageli sünnib kulisside taga – ideede, arutelude ja kogukonna ühendamise kaudu. Selle aasta HR vabatahtliku, Birgit Ruuniku jaoks tähendab tunnustus nii uhkust kui ka vastutust jätkata sama pühendunult ka edaspidi.

Suur au ja vastutus

Teade, et just Birgit on selle aasta HR vabatahtlik, tõi kaasa tugeva emotsiooni.

„Väga uhke tunne muidugi! See on suur au, aga samas ka vastutus. Kui kogukond ütleb, et minu panus on olnud väärtuslik, siis see tähendab, et olen midagi õigesti teinud. Tuleb samas vaimus jätkata.“

Tunnustus kogukonnalt on tema sõnul eriti tähenduslik just seetõttu, et see tuleb inimestelt, kes mõistavad hästi HR-töö sisu ja väljakutseid.

Teekond HR kogukonda algas tööandja brändingust

Birgiti tee HR maailmaga tihedamalt seotuks sai alguse tööandja brändingu agentuuris Instar, kus ta töötab projektijuhina.

„Projektijuhina töötades näen väga lähedalt, kui suur mõju on HR-il organisatsiooni kultuurile, mainele ja inimeste heaolule.“

Sealt edasi kasvas huvi ja kaasatus kiiresti – erinevad personalivaldkonna üritused, kogukondlikud algatused ning lõpuks ka sotsiaalmeediakonto Palgajutud, mis on tänaseks saanud oluliseks platvormiks palga, tööturu ja tööelu teemade arutamiseks.

Motivatsioon tuleb mõjust

Kuigi Palgajutud võib kõrvalt vaadates tunduda kui vabatahtlik projekt, ei näe Birgit seda ise nii must-valgelt. Tema jaoks on peamine motivaator just mõju, mida see töö inimestele avaldab.

„Kui keegi kirjutab, et tänu minule julges ja oskas ta küsida palgatõusu või kui juht ütleb, et hakkas oma tiimis palga teemadel avatumalt rääkima.“

Just sellised hetked annavad kinnitust, et tehtud töö läheb inimestele päriselt korda.

Hetk, mil sai selgeks — see on päris kogukond

Üks meeldejäävamaid hetki vabatahtliku teekonnal oli arusaamine, et Palgajuttude taga on päriselt ka tugev ja elav kogukond.

„Üks asi on suur jälgijate arv ja see, kui palju vaatamisi videod saavad. Aga kui inimesed hakkasid ise minuga oma lugusid jagama ning kirjutama ausalt päris isiklikel teemadel, siis mõistsin, et teen midagi, mis läheb inimestele korda.“

Samuti on Birgitile meelde jäänud hetked, mil inimesed üritustel ligi astuvad ja ütlevad, et loevad Palgajutte ning arutavad seal tõstatatud teemasid oma organisatsioonides edasi. Need kohtumised annavad selge märgi, et arutelud ei jää ainult sotsiaalmeediasse, vaid jõuavad päriselt organisatsioonide igapäevaellu.

Julgus rääkida keerulistest teemadest

Vabatahtlik töö on andnud talle palju nii isiklikult kui professionaalselt. Üks olulisemaid õppetunde on olnud julgus võtta sõna teemadel, mis ei ole alati mugavad.

„Kui sa räägid palgast, läbipaistvusest või vastutusest, siis sa ei saa jääda mugavustsooni. See on õpetanud mind argumenteerima, kuulama ja ka kriitikaga toime tulema.“

Inimesena on see kogemus toonud kaasa ka suurema empaatia.

„Mida rohkem lugusid ma kuulen, seda vähem on maailm must-valge. Iga loo taga on päris inimene oma valikute ja muredega.“

HR kogukond kui tugivõrgustik

Birgiti hinnangul mängib HR kogukond Eestis täna väga olulist rolli. Personalitöö võib olla paradoksaalselt üksildane – HR on sageli see, kelle poole pöördutakse keeruliste olukordade, konfliktide või muredega.

„Aga kelle poole saab HR ise pöörduda? Siin tulebki mängu kogukond.“

Eesti HR kogukond pakub tema sõnul väärtuslikku tugivõrgustikku – kohta, kus saab küsida nõu, jagada kogemusi ja saada ausat tagasisidet.

Lisaks teadmiste vahetamisele annab kogukond ka julgust. Kui personalijuhid ja -spetsialistid jagavad oma kogemusi, katsetavad uusi lähenemisi ning räägivad avatult ka ebaõnnestumistest, tekib keskkond, kus on turvaline õppida ja areneda.

Just selline avatus ja üksteise toetamine ongi see, mis hoiab HR kogukonda elujõulisena – ja millele ka selle aasta HR vabatahtlik oma panusega kaasa aitab.