Kui isikukaitsevahend ei päästa: teadmatus tõi kaasa keemilise põletuse

Oktoobrikuu tõi endaga kaasa ühe surmaga lõppenud tööõnnetuse. Tööinspektsiooni esialgsetel andmetel registreeriti oktoobris koguni 319 tööõnnetust. Taaskord näitavad elulised juhtumid, et tööohutus ei sõltu ainult isikukaitsevahendite olemasolust, vaid eelkõige teadlikkusest ja käitumisest. Kui töötaja ei tea, kuidas kemikaal reageerib või kui kaua selle aurud püsivad, võib isegi õigesti valitud isikukaitsevahend osutuda kasutuks.  

Isikukaitsevahendite kasutamine ei päästnud õnnetusest 

Ühes ettevõttes teostas töötaja vundamenditihendi liimimist tuleohtliku kemikaaliga. Ta kasutas töö tegemisel kaitsekindaid nagu ette nähtud. Pärast töö lõppemist ei võtnud ta aga kindaid käest ja läks suitsule - süttimiseks piisas vaid hetkest. Välgumihkli säde süütas kinnastele jäänud kemikaalijäägid ning töötaja sai mõlemale käele teise astme põletused. 

Kasutusel olnud kaitsemeetmed olid Tööinspektsiooni tööinspektor-uurijate hinnangul asjakohased ning sellist õnnetust ongi üsna raske ette kujutada. Töötaja kasutas küll kaitsevahendeid, kuid kemikaali omaduste ebapiisav tundmine viis siiski raske tervisekahjuni. Lisaks tuleb märkida, et kinnastega suitsetamine on iseenesest juba ohtlik käitumine - isegi juhul, kui kemikaalid ei oleks olukorda veelgi ohtlikumaks muutnud.  

Isegi õige isikukaitsevahend ei päästa, kui sa ei tea, millega töötad

See juhtum tuletab meelde, et isikukaitsevahendid pole alati imerohi. Ka kõige paremad kindad ei kaitse, kui töötaja ei teadvusta näiteks, kui tuleohtlik on kasutatav aine või kui kauaks selle aurud materjalile jäävad. Teadmatus olulisest ja üks hooletu liigutus võib muuta igapäevase tegevuse – näiteks suitsupausi – sekunditega eluohtlikuks olukorraks.  

„Ükski tööohutusnõue ei ole juhuslik,“ rõhutab Tööinspektsiooni tööõnnetuste ja kutsehaiguste rakkerühma juhtiv tööinspektor-uurija Janika Rõõmus. „Töötaja kasutas kindaid - kõik justkui oligi tehtud õigesti. Kuid ohutus ei piirdu ainult varustusega, vaid ka teadlikkuse ja kriitilise mõtlemisega. Kui sa ei mõista, mis ohud sind ümbritsevad, siis ei pruugi sind päästa ka parimad kindad või kasvõi kiiver.“  

Tööinspektsioon tuletab meelde: 

  • Isikukaitsevahend on tõhus siis, kui tead, kuidas, millal ja miks seda kasutada. 

  • On teada tuntud tõde, et tuleohtlike ainete kasutamisel tuleb vältida suitsetamist, sädemeid või lahtist tuld - vähemalt seniks kuni kemikaaliaurud täielikult hajunud. 

  • Põhjalik tööõnnetuse uurimine aitab tuvastada tegelikke ohukohti ja vältida riske tulevikus. 

  • Iga tööõnnetus on meeldetuletus, et ohutus algab meie kõigi teadlikkusest ja ohukäitumisest, mitte ei ole ainult vormitäide. 


Allikas: Tööinspektsioon


 
Previous
Previous

Millised on töövaidlusavalduse esitamise tähtajad ja kuidas neid arvestatakse?

Next
Next

Millal ja kui palju peaks tööandja sekkuma töötajate vahelisse konflikti?