Kui töötaja tööpäev algab kell 8.00, peab ta selleks ajaks olema valmis tööülesandeid täitma.

Kui töötaja hilineb ja ei täida selle aja jooksul tööülesandeid, ei pea tööandja talle töötamata aja eest töötasu maksma. Näiteks kui töötaja alustab tööd pool tundi hiljem, võib tööandja jätta nende 30 minuti eest töötasu arvestamata. Tööandja ei või aga omal algatusel vähendada arvestuslikku tööaega rohkem, kui töötaja tegelikult hilines.

Tööandjal ei ole õigust töötajat hilinemise eest rahaliselt karistada. Seetõttu ei või kauplus kehtestada reeglit, mille järgi peab töötaja tasuma iga suletud oldud minuti eest kindla trahvi. Samuti ei või tööandja töötasust trahvi ühepoolselt kinni pidada põhjendusega, et kauplus avati hiljem või ettevõte võis kaotada kliente.

Isegi põhjendatud kahjunõuet ei või tööandja töötasust ühepoolselt maha arvata. Selleks on vaja töötaja nõusolekut pärast nõude tekkimist. Kui töötaja kahjunõudega ei nõustu, peab tööandja pöörduma töövaidluskomisjoni või kohtusse.

Töökohustuse rikkumise korral võib tööandja töötajat hoiatada. Kui hilinemised korduvad hoiatusest hoolimata, võib tööandjal tekkida õigus tööleping üles öelda töötajast tuleneval põhjusel. See ei anna siiski tööandjale õigust töötajat trahvida ega arvata tema palgast omavoliliselt maha oletatavat kahju.

Seega ei pea tööandja maksma töötasu aja eest, mil töötaja tööd ei teinud, kuid hilinemise eest ei tohi töötajale määrata rahalist karistust.

Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist

Allikas: Tööinspektsioon