Tänavune suvi tõi Eesti õpilasmalevatesse rekordilised 5600 noort. Kui mullu jäi riikliku rahanappuse tõttu kohata tuhat soovijat, siis tänavu kattis vajaduse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lisarahastus. Suure malevasse soovijate arvu juures kujunes uueks takistuseks tööandjate nappus.

Noored on muutunud tööturul üha aktiivsemaks. Ainuüksi Töötukassa avaldatud alaealiste suvisele töökuulutusele laekus kolme päevaga üle 650 avalduse. Tallinna õpilasmalevasse esitati ligi 2000 ankeeti, kuid kohti jagus esialgu 800-le. Lõpuks sai Tallinna malevatesse 680 noort, sest mitu tööandjat loobus viimasel hetkel. Üle Eesti osales malevates riigi toel ligikaudu 5600 noort, samas jäi tööandjate nappuse tõttu kogemusest ilma vähemalt 1000 noort.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul on noored õpihimulised, toovad värsket vaadet ning kohanevad kiiresti. „Olen võtnud enda südameasjaks noortele rohkem positiivseid töövõimalusi pakkuda sest kui me soovime tuleviku tööturul rohkem kohusetundlikke inimesi, peavad noored saama võimaluse ennast tõestada. Selleks oleme muutnud noorte töötamise paindlikumaks ning vähendanud ebavajalikke piiranguid, et rohkem noori saaks esmase töökogemuse,“ sõnas Keldo.

Esmase töökogemuse kõrval on maleval oluline roll ka noorte sotsiaalsete oskuste arendamisel ja vaimse tervise murede ennetamisel. Sel suvel pöörati eraldi tähelepanu neile, kes võivad vajada suuremat tuge. Näiteks loodi rühmi asenduskodude noortele, erivajadustega noortele ning „Hoog sisse“ tugiprogrammi kaudu noortele, kes ei õpi ega tööta.

„Malevasuvi oli igati edukas, sest tööandjad olid väga rahul noorte tööga ja noored olid rahul ja tänulikud, et said veeta enda suve ägedaimad päevad malevas,“ lausus SA Õpilasmalev juhataja Külli Tatter. Tänane malevlane on homne tubli kaaskolleeg. Malevlased on võimalus, mitte peavalu. Sageli kardetakse, et alaealise juhendamine on lisatöö. Lihtne on unustada, et malevaga tulevad alati kaasa koolitatud ja kutsetunnistusega rühmajuhid, kes noori juhendavad. Malevanoor on vastutustundlik ning hakkajad noored on ettevõtjale võimalus, mitte peavalu,“ lisas Tatter.

Malevas osalenud Marta Miia Moreli sõnul iseloomustasid selle aasta malevasuve ühtsus, toetus ja kirg. „Malevas tekivad suhted, mis ulatuvad kaugemale tavalisest töökogemusest. Inimesed saavad üksteisele justkui pereliikmeteks, jagades nii suurimaid rõõme kui ka salajasemaid hirme. Üksteise toetamine annab noortele enesekindlust, motivatsiooni ja kuuluvustunnet.“

„Juba kandideerides oli näha noorte suurt soovi töötada, õppida ja anda endast parim. Õpilasmalev annab võimaluse avastada nii iseennast, oma oskusi kui ka seda, milleks noored tegelikult võimelised on. See on koht, kus õpitakse oma kätega midagi päriselt ära tegema, aga sama oluline on ka tunne, et kuulud kokku inimestega, kelle vahel on rõõmu, sära, empaatiat ja päriselt hoolimist,“ ütles Morel.

Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium