Tööinspektsioon alustab 2026. aasta juulis üle-eestilist sihtkontrolli, mille fookuses on isikukaitsevahendite kasutamine ehitusplatsidel ja teistes töökohtades, kus töötajad puutuvad kokku kukkumis-, löögi-, lõike-, müra-, tolmu- või keemiliste ohuteguritega.

Kontrollide eesmärk on vaadata, kas töötajatele vajalikud kaitsevahendid on päriselt olemas, sobivad konkreetse töö tegemiseks ning kas neid kasutatakse töö ajal õigesti. Tähelepanu all on muu hulgas kaitsekiivrid, kaitsejalanõud, kaitseprillid ja visiirid, kuulmis- ja hingamiskaitsevahendid, kaitsekindad, kaitseriietus ning kõrgustes töötamisel kasutatavad kukkumiskaitsevahendid.

Tööinspektsiooni hinnangul ei piisa sellest, kui isikukaitsevahendid on ettevõttes riiulis olemas. Oluline on, et need oleksid õigesti valitud, töökorras, kasutusaja piires ning töötajad kasutaksid neid kogu ohu esinemise aja.

„Kõige ohtlikum kaitsevahend on see, mis on olemas ainult paberil või seisab töö ajal autos, kapis või nurgas. Kiiver ei kaitse, kui see ei ole peas, ning turvarakmed ei hoia kukkumist ära, kui neid ei kasutata õigesti,“ selgitab Tööinspektsiooni ennetuse ja teabe osakonna juhataja Erko Lelov.

Sihtkontrolli käigus külastavad tööinspektorid ehitusplatse ja töökohti üldjuhul ette teatamata. Kontroll keskendub tegelikule olukorrale töökohal: kuidas töö parasjagu käib, millised ohutegurid seal esinevad ning kas isikukaitsevahendeid kasutatakse nõuetekohaselt.

Tööinspektsioon pöörab kontrollide käigus tähelepanu muu hulgas sellele, kas töötajatele on väljastatud töö laadile vastavad kaitsevahendid, kas neid osatakse õigesti kasutada, kas vahendid on hooldatud ja töökorras ning kas tööandja teeb nende kasutamise üle järjepidevat järelevalvet. Eraldi vaadatakse ka kukkumiskaitsevahendite seisukorda, kasutusaja järgimist ja regulaarset kontrolli.

Tööinspektsiooni järelevalvepraktika näitab, et isikukaitsevahenditega seotud probleemid korduvad: kaitsevahend on vale, kulunud, ebamugav, kasutusaja ületanud või seda ei kasutata järjepidevalt. Sellised olukorrad võivad lõppeda raske tööõnnetuse või pikaajalise tervisekahjustusega.

Sihtkontrolli eesmärk ei ole üksnes puuduste tuvastamine. Lelovi sõnul on sama oluline tõsta tööandjate ja töötajate teadlikkust ning ennetada õnnetusi enne, kui need juhtuvad.

Tööandjatel soovitab Tööinspektsioon enne kontrolliperioodi üle vaadata, kas riskianalüüs on ajakohane, kas ohuteguritele vastavad isikukaitsevahendid on töötajatele väljastatud, kas töötajad on saanud vajaliku juhendamise ja väljaõppe ning kas kaitsevahendite kasutamist kontrollitakse ka tegelikult. Samuti tuleb veenduda, et kaitsevahendid on puhtad, hooldatud, kasutuskõlblikud ja nõuetekohaselt hoiustatud.

Sihtkontrolli tulemuste põhjal koostab Tööinspektsioon ülevaate levinumatest puudustest ja kitsaskohtadest. Sellest on abi ka neile tööandjatele, kelle ettevõtet seekord ei kontrollita, kuid kelle tegevus toimub sarnases riskikeskkonnas.

Tööandjatel on võimalik kutsuda ettevõttesse Tööinspektsiooni konsultant, kes annab nõu ohutu ja tervist hoidva töökeskkonna loomisel. Teenus on tööandjale tasuta. Konsultandi kutsumiseks saab kirjutada aadressile ti@ti.ee.

Kasulikke juhiseid ja värsket infot tööelu kohta leiab ka Tööelu portaalist: www.tooelu.ee.

Allikas: Tööinspektsioon