Statistikaameti andmetel oli tänavu teise kvartali keskmine brutokuupalk 2243 eurot. Võrreldes 2025. aasta sama ajaga tõusis keskmine palk 5,5 protsenti ehk 117 euro võrra.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Krista Vaikmetsa sõnul tõusis keskmine brutopalk aastaga kõigis maakondades, kuid palgakasv oli piirkonniti erinev.

Kõige enam tõusis keskmine brutopalk Ida-Virumaal (kaheksa) ja Hiiumaal (seitse protsenti), mõnevõrra tagasihoidlikum oli kasv Põlva-, Jõgeva- ja Valgamaal, kus see jäi nelja protsendi juurde, ütles Vaikmets.

Maakondade võrdluses püsis keskmine brutopalk kõige kõrgem Harjumaal (2488 eurot) ja Tartumaal (2285 eurot). Mõlemas maakonnas on keskmine palk aastaga tõusnud viis protsenti.

Tallinnas töötavate inimeste keskmine brutopalk oli teises kvartalis 2611 eurot. Aasta varem oli see 2479 eurot, mis tähendab ligikaudu 5,3-protsendist kasvu.

Keskmine palk oli jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal

Tegevusalade lõikes oli kõrgeim keskmine brutopalk info ja side tegevusalal, ulatudes teises kvartalis 3837 euroni. "Samas ei olnud kasv (3,6 protsenti) enam nii kiire kui varem," lisas Vaikmets.

Aastases võrdluses on 19,6 protsendi võrra kasvanud elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusala töötasu, mis teise kvartali andmetel oli 3783 eurot. "Samas mõjutab praegust tulemust ka asjaolu, et aasta tagasi oli palgakasv sellel tegevusalal vaid 0,8 protsenti. Lisaks on palgakasvu mõjutanud ka energiasektori ettevõtetes toimunud restruktureerimised," märkis juhtivanalüütik.

Kõige madalam on keskmine brutopalk endiselt majutuse ja toitlustuse tegevusalal (1389 eurot). Muude teenindavate tegevusalade töötajate keskmine brutopalk oli teises kvartalis 1430 eurot. "Ka madalama palgatasemega tegevusaladel on töötasu siiski aastaga tõusnud – mõlemal tegevusalal oli palgakasv ligikaudu neli protsenti," lisas Vaikmets.

Teistes suuremates valdkondades kasvas keskmine brutopalk teises kvartalis töötlevas tööstuses kuus protsenti, kaubanduses 5,7 protsenti ja ehituses 5,1 protsenti.

Palgatöötajaid oli teises kvartalis kokku 588 710, mida on 5183 töötaja võrra vähem kui aasta varem samal ajal. Kõige enam oli 2026. aasta teises kvartalis palgatöötajaid töötlevas tööstuses – 101 085 inimest ehk 17 protsenti töötajate koguarvust. Sellele järgnesid hulgi- ja jaekaubandus (k.a mootorsõidukite ja mootorrataste remont) 85 548 töötajaga, haridusvaldkond 64 578 töötajaga ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 48 619 töötajaga.

Mediaanpalk (näitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju töötajaid) oli 2026. aasta teises kvartalis 1840 eurot, mis on 6,1 protsenti ehk 106 euro võrra kõrgem kui aasta varem.

Swedbanki ökonomist Liis Elmik tõdes statistikaameti andmeid kommenteerides, et palgakasv aeglustus, mis on tema sõnul majanduse praegust olukorda arvestades ootuspärane. "Nõudlus uute töötajate järele on vähenenud. Statistikaameti uuringu järgi plaanivad mitmed suuremad sektorid lähikuudel personali vähendada," lausus Elmik.

Bigbanki peaökonomist Raul Eamets ütles keskmise palga statistikat kommenteerides, et numbrid on ühest küljest nii rõõmustavad, kui ka kurvastavad.

"Rõõmu teeb see, et võrreldes inflatsiooniga on palgakasv oluliselt kiirem ja seega meie inimeste reaalne ostujõud on tõusnud. Muret teeb kiire palgakasv ettevõtjate vaates, sest tootlikkuse kasvunumbrid nii kiired ei ole," nentis Eamets.

"Kui me paneme kasvanud tööjõukuludele juurde veel kasvanud küttehinnad ja kallima tooraine, siis jõuamegi olukorda, kus meie ettevõtete konkurentsivõime kukub ja kukub kiiresti, eriti välisturgudel. Kuna tööpuudus langeb ja üldine hõive tase on kõrge, siis võib ennustada, et palgakasv jätkub ka lähitulevikus," lisas Eamets.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Allikas: ERR