Valitsus kiitis heaks töölepingu seaduse muudatused, mis lihtsustavad alaealiste töötamist puudutavaid reegleid, et pakkuda noortele paremat võimalust saada varakult töökogemust ja tekitada tööharjumust.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul on laste kõige olulisem ülesanne õppida, puhata ja mängida. „Samas on meil hulga aktiivseid noori, kes soovivad kätt proovida ka tööturul. Muudatustega pakumegi nendele rohkem võimalusi seda teha,“ ütles Keldo. „Noorte tööturule sisenemine on sageli keeruline teekond, kus esimesteks takistusteks on töökogemuse ja oskuste puudumine. Esimese töökogemuse saamine ja tööharjumuse loomine varasemas eas on hindamatu, olgu selleks siis õpilasmalev, töötamine kohalikus kohvikus või pereettevõttes. Mida lihtsam ja bürokraatiavabam see nii noore kui tööandja jaoks on, seda suurema tõenäosusega neid võimalusi noortele tekib,“ selgitas minister.

Üks olulisemaid muudatusi puudutab koolivaheaegadel töötamist. Praegu saab õppimiskohustuslik alaealine töötada kuni pool iga koolivaheaja kestusest. Edaspidi võib ta teha igal koolivaheajal tööd pikemalt, tingimusel, et lapsele jääb ka mõistlik puhkeaeg. Näiteks suvevaheajal võib alaealine edaspidi teha tööd kuni kaks kuud, tingimusel et suvevaheajast vähemalt neli järjestikust nädalat jääb puhkamiseks. Selle kuu algul juba jõustus seadusemuudatus, mis lubab põhikooli lõpetanud alaealistel töötada senisest rohkem ka kooli kõrvalt.

Eesti Õpilasesinduste Liidu hinnangul on muudatused samm õiges suunas, sest need annavad noortele rohkem võimalusi saada varakult praktilist töökogemust. „Paljud noored soovivad juba kooliajal töötada, et teenida oma raha, õppida vastutust ja saada aimu tööelust. Samuti on see paljude noorte jaoks mitte vaid võimalus, vaid ka vajadus, et oleksid olemas vajalikud vahendid õppida soovitud koolis, mis võib olla kodust eemal. Paindlikumad reeglid aitavad seda teha seaduslikult ja turvaliselt ning võivad lihtsustada ka noorte esimest kokkupuudet tööturuga,“ ütles Eesti Õpilasesinduste Liidu esimees Karl Erik Kirss.

Kui praegu tohivad näiteks 7–12 aastased tööd teha vaid teatud tegevusvaldkondades nagu kultuuri-, kunsti-, spordi- ja reklaamtegevus, siis nüüd luuakse võimalus alaealisel töötada oma pere ettevõttes mistahes tegevusvaldkonnas. Ühtlasi lühendatakse 7–12-aastase tööle lubamiseks vajaliku Tööinspektsiooni loa menetlustähtaega seniselt kümnelt tööpäevalt viie tööpäevani. Samuti ühtlustatakse alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse pikkus täiskasvanud töötaja põhipuhkuse pikkusega, mis on 28 kalendripäeva aastas. 

„Varajane töökogemus annab noorele vajalikke teadmisi ja oskusi tööellu sisenemiseks ja seal hakkama saamiseks. See omakorda kasvatab enesekindlust ja aitab ka täiskasvanuna paremini tööturul toime tulla,“ lisas Keldo. 

Töölepingu seadus määrab tingimused, millises vanuses, kui suures mahus ja millist tööd on alaealistel lubatud teha. Alaealisega lepingu sõlmimiseks on jätkuvalt vaja vanemate nõusolekut ning nende tingimuste eesmärk on kaitsta noorte töötajate tervist ja ohutust. 

Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium