Teise riiki kolimine on palju enamat kui lihtsalt uus töökoht, teistsugune kliima või võõras keel. See on vahetu kohtumine iseendaga täiesti uutes oludes – olukorras, kus vanad harjumused ei päde ja uusi pole veel tekkinud. See, kuidas me nendele muutustele reageerime, määrabki ära, kas suures elumuutuses jääb peale kohanemisstress või saab sellest hoopis võimas kasvuperiood.

Uues keskkonnas tabab inimest sageli sügav üksildus ja tunne, et oled ümbritsevast elust justkui klaasseinaga eraldatud. Kerge on langeda negatiivsuse lõksu, mõeldes, et „siin on kõik valesti“, või üldistades, et „kohalikud ongi ebasõbralikud“. Tegelikult nõuab uue identiteedi loomine lihtsalt aega ja hingerahu. See on enese uuesti ülesehitamine, milleks pole otseteed, küll aga on olemas teekonda kergendavad oskused.

Kohanemine kui teadlik treening

Kohanemist tasub vaadata kui protsessi, mis nõuab teatud psühholoogilist paindlikkust. See on oskus, mida saab ja tulebki treenida. Kõik algab ühest lihtsast küsimusest: „Kuidas ma saan siin olla mina ise?“

Võõras riigis põrkume kokku kõige uue ja ettearvamatuga: teistsugused suhtlusreeglid, võõras kehakeel, uued sotsiaalsed rütmid ja isegi erinev taju ajast. Kui suhtume sellesse kui ohtu, tõmbume kaitsesse. Kui aga vaatame seda kui õppimist, tärkab uudishimu ja kohanemine läheb lennukamalt.

Igaühte, kes seisab lävel, kohver käes, ootavad ees neli etappi:

1. Inspiratsioon: kõik on uus, põnev ja ootusi täis.

2. Konfrontatsioon: argipäev jõuab kohale; tekivad väsimus, arusaamatused ja koduigatsus.

3. Tasakaalu otsimine: mõistad, et ellujäämiseks ja nautimiseks tuleb endalgi veidi muutuda.

4. Integratsioon: saabub sisemine rahu ja tekib esimene „kodune“ tunne.

Viis sammu sujuvama sisseelamiseni

Igas etapis tasub arendada kindlaid oskusi:

„Kui soovid, et sind mõistetaks, püüa esmalt ise mõista.“ — Stephen Covey, „Väga efektiivse inimese 7 harjumust“

Oskus kuulata ja näha teisi ilma võrdlemise või hukka mõistmata. Kui esitame küsimusi ja ilmutame uudishimu selle vastu, kuidas asju „siin“ tehakse, avame tee vastastikusele mõistmisele.

„Roomas viibides käitu nii nagu roomlased.“ — Püha Ambrosius Milanost (4. sajand)

Võime muuta harjumuspäraseid strateegiaid. See, mis töötas „kodus“, ei pruugi siin toimida. Paindlikkus ei tähenda iseenda kaotamist, vaid uute lahenduste leidmist ilma oma olemust ohverdamata.

„Mitte miski pole jääv peale muutuste.“ — Herakleitos

Alguses ongi kõik segane. Anna endale aega mõista uut elukorraldust. Küps ja rahulik suhtumine teadmatusse vähendab asjatut ärevust ja säästab energiat.

„Tühjast tassist ei saa valada.“ — Inglise vanasõna

Tühjast tassist ei saa valada. Piisav uni, tervislik toit, liikumine ja väikesed igapäevased rõõmud ei ole luksus, vaid hädavajalik kütus kohanemisperioodil.

„Tunne iseennast ja sa tunned kogu maailma.“ — Vana-Kreeka tarkus

Küsi endalt õhtuti: „Mida ma täna enda kohta õppisin?“ See muundab ka ebamugavad olukorrad isiklikuks arenguks.

Mis meid takistab ja mis aitab?

Kohanemine pole ainult sisemine töö, vaid ka sotsiaalne. See läheb palju libedamalt, kui me ei jää suletuks oma „mulli“.

Mis aitab kohanemisel?

Stabiilsuse rituaalid. Säilita mõned harjumused eelmisest elust; need loovad järjepidevuse tunde. Lemmikmuusika, õhtune jalutuskäik – need on „psühholoogilised ankrud“, mis toetavad stabiilsust.
Ära isoleeri end oma ringkonda. Ainult emakeeles suhtlemine tundub turvaline, kuid võib muutuda lõksuks. Et end uue riigi osana tunda, käi rohkem väljas, räägi naabritega, osale kohalikel üritustel. Üks lühike vestlus kohalikuga võib anda rohkem sisevaadet kui sada postitust väliseestlaste foorumites.
Leia tasakaal „omade“ ja „kohalike“ vahel. Sa ei pea oma kogukonnast loobuma; see pakub tuge ja soojust. Kohanemine on lihtsam, kui sinu ümber on inimesi, kellega saad olla sina ise. Kuid sama oluline on suhelda neile, kes on siin kaua elanud – nii tekib loomulik sild mineviku ja oleviku, „seal“ ja „siin“ vahel.
Ära karda uues keeles vigadega rääkida. Tähtis pole täiuslikkus, vaid kontakt. Isegi lihtne lause nagu „Ma alles õpin“ äratab austust ja toetust.
Ühised huvid on parim keel. Soojad inimlikud sidemed sünnivad sageli ühistest tegevustest: sport, kursused või loovprojektid. Seal suhtlevad inimesed isiksustena, mitte kui „kohalikud“ ja „uustulnukad“.
Uudishimu hirmu asemel. Kui sa ei tea, kuidas midagi tehakse, siis küsi. Huvi ja austus avavad südamed kiiremini kui täiuslik grammatika.

Kokkuvõtteks

Võõrsile kolimine ei ole lihtsalt riikide vahel valimine. See on valik elada, isegi kui alguses tundub kõik segane. Kohanemine on kestev protsess, viis õppida uuesti elama, jäädes samal ajal iseendaks. See nõuab tähelepanelikkust nii enda kui ka maailma suhtes. Iga päev, mil sa proovid, eksid ja edasi liigud, sa juba kohanedki.