Kui tööandjal on ühe töötaja hüveks 400 eurot, jõuaks sellest rahalise boonusena töötaja kontole umbes 225 eurot. Täiendava ravikindlustuse puhul ostetakse sama summa eest aastane kindlustuskaitse, mille hüvitislimiidid võivad ulatuda mitme tuhande euroni.

See aitab selgitada ka tööandja ravikindlustuse kiiret kasvu. BTA andmetel on ravikindlustusega kaitstud töötajate arv Eestis viie aastaga pea seitsmekordistunud. Kõige sagedamini kasutatakse kindlustust eriarstiabiks, hambaraviks ja taastusraviks.

400 euro suurune aastane kindlustusmakse annab töötajale ligipääsu kordades suurema väärtusega ravikaitsele. Tööandja valitud paketist sõltuvalt võib see hõlmata eriarstiabi, uuringuid, hambaravi, taastusravi, vaimse tervise teenuseid, optikat ja muid ravikulusid. Teenuste aastased hüvitislimiidid võivad kokku ulatuda mitme tuhande euroni.

Täiendava ravikindlustuse väärtust suurendab ka arstiabi kättesaadavuse probleem. Tervisekassa sõnul ületab nõudlus arstiabi järele süsteemi rahalisi ja tööjõuressursse ning osa teenuste puhul tuleb arvestada pikkade järjekordadega. Ka Sotsiaalministeeriumi tänavuses tervishoiukvaliteedi uuringus nimetasid tervishoiutöötajad ravijärjekordi üheks peamiseks kitsaskohaks, mille tõttu ei jõua vajalik abi alati inimeseni õigel ajal. Täiendav ravikindlustus ravijärjekordade probleemi ei lahenda, kuid annab kindlustatud inimesele võimaluse kasutada vajadusel alternatiivina tasulisi raviteenuseid ning jõuda eriarsti või uuringuni kiiremini.

BTA ravikindlustuse eksperdi Jana Mängeli praktiline kogemus kinnitab seda: „Eriarsti vastuvõtule pääsemise võimalus ilma pikalt ootamata ning vajadusel kiire reageerimine on töötajate hinnangul peamised põhjused, miks tervisekindlustust aktiivselt kasutatakse.”

BTA praktikas on näiteks juhtum töötajaga, kelle korduvad peavalud hakkasid töövõimet häirima. Täiendav ravikindlustus võimaldas tal broneerida varaseima tasulise neuroloogi vastuvõtuaja. Uuringute käigus diagnoositi migreen ja sobiv ravi parandas märgatavalt tema igapäevast toimetulekut.

Kindlustuse olemasolu võib mõjutada ka seda, kui kiiresti inimene arsti poole pöördub. Kui vastuvõtu või uuringu eest tuleb täielikult ise maksta, lükatakse tervisemurega tegelemist vahel edasi. Kindlustuse toel on lihtsam pöörduda arsti poole enne, kui probleem hakkab rohkem mõjutama igapäevaelu ja töövõimet. Lisaks võib inimene keerulisema diagnoosi või suurema raviotsuse puhul vajada täiendavat kindlustunnet. BTA ravikindlustus võimaldab sellisel juhul küsida teise arsti arvamust, et saada diagnoosile ja raviplaanile sõltumatu hinnang ning teha edasised otsused kindlamalt.

Aga ka siis, kui suuremaid tervisemuresid ei ole, kulub aasta jooksul raha tavapärastele kontrollidele ja ennetusele. Hammaste kontroll ja professionaalne puhastus, naistearsti visiit koos ultraheliuuringuga, puukentsefaliidi ja gripi vastu vaktsineerimine ning sünnimärkide kontroll nahaarsti juures võivad kokku maksta juba üle 400 euro. Ootamatu uuringu, eriarsti visiidi või pikema ravi korral kasvavad kulud kiiresti. Näiteks tasuline põlve meniski operatsioon võib maksta ligi 1600 eurot ja sapipõie operatsioon üle 2300 euro.

Tööandja ravikindlustus pakub suuremat paindlikkust ning kindlustuskaitset saab kohandada ka töö iseloomu järgi. „Näiteks ehitusettevõttes, kus töötajad teevad iga päev füüsilist tööd, võib olla suurem vajadus füsioteraapia ja taastusravi järele. Vaimselt koormavama kontoritöö puhul võivad olulisemad olla psühholoogiline nõustamine ja teised vaimse tervise teenused. Kindlustuspaketi saabki kujundada vastavalt sellele, millist tuge töötajad kõige rohkem vajavad,“ ütleb Mängel.

Tööandja vaates võivad ennetus ja kiirem ravi aidata vähendada töölt eemalolekut ning toetada töötajate heaolu. Mängeli sõnul on ravikindlustusest paljudes ettevõtetes saanud püsiv osa töötajate väärtuspakkumisest. „Need ettevõtted, kes on teenuse kasutusele võtnud, ei taha sellest enam loobuda ka keerulisemas majandusolukorras või kärbete ajal. Töötajad pääsevad kiiremini arsti juurde, töölt eemalolek väheneb ning kasvab üldine heaolu ja terviseteadlikkus.“

Autor: BTA