Juunikuus registreeriti Tööinspektsiooni esialgsetel andmetel 214 tööõnnetust, millest üks lõppes paraku surmaga. Tööõnnetuste arv vähenemise märke ei näita. Keegi meist ei alusta tööpäeva teadmisega, et just täna juhtub tööõnnetus, ent kiirustamine, tähelepanu hajumine ja ohutusreeglite eiramine võivad iga tööpäeva kiiresti valusaks kogemuseks pöörata.

Teadmatus on kiirtee vigastuseni

Juuli keskpaigas juhtus tootmisettevõttes tööõnnetus, kui töötaja lõikas nurgasaega liiste ja vigastas tõsiselt parema käe pöialt. Ta suundus otse kontorisse, kus sai esmaabi ja ta viidi haiglasse. Vestluses projektijuhiga tunnistas töötaja hiljem ausalt: ta ei olnud enne töö alustamist konkreetse tööriista ohutusjuhendit läbi lugenud.

Teises näites valmistas töötaja keevitusrobotiga raskeid detaile, mida tuli telfriga rakisest välja tõsta. Üks kett ei olnud õigesti kinnitatud ning telfriga tõstma hakates libises detail vastu töötaja jalga. Tulemuseks oli sääreluu murd, eelduslikult kaks kuud töövõimetust ning pea kõigi suviste plaanide tühistamine.

Õnnetuse põhjuseks oli ühe kinnituse kontrollimata jätmine - tegevus, mis oleks võtnud mõned sekundid.

„Iga tööõnnetus on lugu, mida oleks saanud ennetada,“ sõnab järelevalveosakonna juhataja Elina Soomets. „Me ei tohi leppida mõtteviisiga, et õnnetused on paratamatud - need on sageli sündinud vaid teadmatusest või hooletusest. Ohutus ei ole valikuline, vaid see on vastutus, mida kannavad iga tööandja ja töötaja iga päev.“

Tööinspektsioon tuletab meelde:

Tööohutus algab teadlikkusest - enne töövahendi kasutamist tuleb ohutusjuhend alati läbi lugeda.
Töötajal on oluline kohustus järgida ohutusreegleid ja saada aru tööga seotud riskidest.
Vigadest õppimine on vajalik, ent nende ennetamine on veelgi olulisem.

Allikas: Tööinspektsioon