Viimastel aastatel on interaktiivsed robotsüsteemid muutunud Euroopa töökohtadel üha tavalisemaks. Töötajad puutuvad järjest enam kokku robotitega, mis toetavad neid erinevates valdkondades alates tööstusest ja meditsiinist kuni põllumajanduse ja teeninduseni.

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti (EU-OSHA) läbi viidud uuring näitab, et 28% inimese ja roboti koostalitlusest leiab aset tootmissektoris. Eelkõige tööstustöötajad puutuvad kokku robotsüsteemidega või töötavad ametites, kus on robotite abil automatiseeritud ülesandeid, nagu esemete tõstmine, sorteerimine, keevitamine, kokkupanek, värvimine, pakkimine, lõikamine, transport, lihvimine jms. Samuti täidavad robotid raskeid tõsteülesandeid ja täpsust nõudvat käsitsitööd.

Inimeste ja robotite koostalitlus töökeskkonnas on seotud erinevate töötervishoiu ja -ohutuse eeliste ja riskidega. Saksamaa teadlaste rühm Eva Heinold, Miriam Funk, Susanne Niehaus, Patricia H. Rosen ja Sascha Wischniewski koostasid mitmetahulise analüüsi robotsüsteemidega seotud riskidest ja võimalustest tööstussektori ülesannete automatiseerimisel. Nad kogusid teadusartikli jaoks andmeid, töötades süsteemselt läbi valdkonna kirjandust ning viies läbi küsitluse kolmes Euroopa tootmisettevõttes.

Töötajatelt küsiti, milliseid muutusi, eeliseid ja väljakutseid nad robotite kasutuselevõtuga oma töökohal ootavad.

Tööstusrobotid aitavad ennetada tööõnnetusi

Traditsiooniliselt on tööstusroboteid kasutatud füüsiliselt nõudlike ülesannete puhul, mis võivad kahjustada töötaja tervist ja kätkeda tööõnnetuste riski. Selliste ülesannete automatiseerimine on aidanud ennetada vigastusi ja vähendanud terviseprobleeme, mis tulenevad ohtlikes tingimustes töötamisest. Näiteks on vähenenud luu- ja lihaskonna vaevusi põhjustavad korduvad liigutused. Kui aga robotsüsteemi ei kasutata õigesti või ei järgita ohutusstandardeid, võib see õnnetuste riski hoopis suurendada või tuua kaasa uusi ohte.

Varem töötasid tööstusrobotid inimestest eraldi, kuid tänapäeval on robotid võimelised töötama ohutult ja tõhusalt ka inimestega samas tööruumis. See on võimaldanud tekkida uutel koostalitlusliikidel, mis teatud juhtudel vajavad ka spetsiaalseid ohutusstandardeid.

Automatiseerimise puhul on oluline arvesse võtta psühhosotsiaalseid ohutegureid. Kuigi töötajad võivad näha automatiseerimise eeliseid, võib see samal ajal suurendada töötajates stressi ning tekitada ärevust töökoormuse, robotite ohutuse või töökoha kaotuse pärast.

Viimased uuringud inimese ja roboti koostöö riskifaktorite kohta toovad esile ka uusi sotsiaaltehnoloogilisi riske, eetilisi kaalutlusi ja küberturvalisuse probleeme.

Töötajate ootused robotitele määravad tehnoloogia kasutamise edukuse

Robotsüsteemide kasutuselevõtt tööstusettevõttes võib märkimisväärselt muuta töötajate töötingimusi. Kui töökohas on juba rakendatud või on plaanis rakendada robotsüsteem, tekitab see töötajates ootusi robotitele ja nendega kaasnevate muutustele. Muutuvad tööohutuse ja töötervishoiu nõuded, aga ka üldine töökorraldus ja -keskkond.

Hiljuti avaldatud raportis arenenud robootika tööohutuse ja -tervishoiu mõjude kohta kasutatakse mõjude kirjeldamiseks kolme põhikategooriat: füüsilised, psühhosotsiaalsed ja organisatsioonilised tegurid. Need jagatakse omakorda kaheksaks alamkategooriaks: töökoha füüsilised muutused, funktsioonide jaotus inimese ja roboti vahel, tööülesannete kujundus, koostoime disain, töötamine ja järelevalve, tehnoloogia juurutamise protsess, muutuste juhtimine, koolitus.

Tehnoloogia edukal juurutamisel mängivad olulist rolli töötajate hoiakud ja ootused. Nende tundmine enne tehnoloogia kasutuselevõttu võimaldab juba eos kasutada abinõusid probleemide lahendamiseks. Ootusi robotsüsteemide mõjule on aga töökohtadele harva uuritud.

Samuti ei käsitle paljud senised uuringud ajaperspektiivi – enamasti keskendutakse kõige vahetumatele muutustele. Lühi- ja pikaajaliste ootuste uurimine ning nende tõlgendamine võimaldab aga paremini mõista töötajate vaatenurka ja toetada tehnoloogia edukat kasutuselevõttu.

Positiivsed, neutraalsed ja negatiivsed ootused

Artikli autorid täheldasid oma analüüsis kahte üldist tendentsi. Esiteks kaldusid vastused tugevalt positiivsete muutuste poole. Kõige sagedamini mainitud ootus oli „üldine tööolukorra paranemine“ ning „ergonoomika paranemine“. Sama sagedasti mainiti ootust, et robot suurendab tootmise tõhusust. Teised positiivsete muudatuste ootused olid seotud töö intensiivsuse vähenemise, ülesannete suurema varieeruvuse ja töötajate oskuste kasvuga.

Neutraalsetes ja negatiivsetes vastustes eeldasid töötajad kas töömahu kasvu, väljendasid ebakindlust muutuste suhtes või kahtlesid robotisüsteemide sobivuses nende töökohale. See võib aga viidata vähesele teadmisele automatiseerimisest ja selle võimalustest.

Lühiajalised ja pikaajalised muutused

Kui töötajatelt küsiti konkreetseid näiteid lühiajaliste võimaluste ja riskide kohta, saadi erineva detailsusega vastuseid. Kõige sagedamini mainiti taas üldist tööolukorra paranemist ja ootust, et robot parandab ergonoomikat.

Lühiajalisi ootusi suutsid töötajad väga selgelt väljendada. Peljati, et robot võib teha vigu või teha madalama kvaliteediga tööd. Füüsilise turvalisuse pärast tunti vähem muret kui selle pärast, et masin võtab töökohal liiga palju ruumi. Psühhosotsiaalsetest teguritest toodi välja stressi suurenemine, ülesannete jaotuse ebaselgus ja tehnoloogia vähene vastuvõetavus – need on riskid, mis kirjanduse järgi kipuvad kasutuse alguses esinema. Samuti mainiti koolituse puudumist, mis võib kaasa tuua nii vead kui ka hiljem töökohtade kaotuse.

Pikaajaliste muutuste puhul mainiti vähem riske kui võimalusi. Enamasti toodi välja tööohutuse ja -tervishoiuga seotud pikaajalised eelised: ülesannete mitmekesisus, pikaajaliste tervisemõjude ennetamine ning füüsilise ja kognitiivse ergonoomika paranemine.

Samas eeldasid mõned töötajad vastupidiseid mõjusid – kas ülesannete mitmekesisuse suurenemist või hoopis suuremat üksluisust. Kõige sagedamini nimetatud pikaajaline risk oli töökoha kaotus – hirm, mida automatiseerimine sageli põhjustab. Tehnoloogia rikkeid mainiti samuti pikaajalise riskina, kuid vähem kui lühiajaliselt.

Robotsüsteemidel on nii positiivne mõju kui ka psühhosotsiaalsed riskid

Inimkeskse töökeskkonna kujundamiseks on oluline mõista töötajate ootusi robotite kasutuselevõtule ning uurida teaduslikult tehnoloogiate võimalikke riske ja eeliseid.

Uurimistöö tulemused näitavad, et robotsüsteemid avaldavad peamiselt positiivset mõju füüsilistele teguritele – füüsilise koormuse vähenemine, eemaldumine ohtlikust keskkonnast ja ergonoomika paranemine.

Samas tõid nii kirjandus kui ka töötajate arvamused esile võimalikke psühhosotsiaalseid riske – näiteks kognitiivse koormuse suurenemine ja töökaotuse hirm.

Tõlge on kokkuvõte originaalartiklist: Heinold E, Funk M, Niehaus S, Rosen PH, Wischniewski S. OSH related risks and opportunities for industrial human-robot interaction: results from literature and practice. Front Robot AI. 2023 Oct 30;10:1277360. doi: 10.3389/frobt.2023.1277360. PMID: 37965632; PMCID: PMC10642918.

Allikas: Tööelu ajakiri