Eestis võivad abielluda täisealised isikud, sõltumata nende soost. Ka lapsel võivad vanemad olla erinevast või samast soost. Lapse vanemateks saavad olla bioloogilised ema ja isa, lapse ühiselt lapsendanud vanemad või bioloogiline vanem ja tema registreeritud elukaaslane või abikaasa. Puhkuste õiguse kohaldamisel tuleb jälgida, kes on lapse vanamana märgitud kas rahvastikuregistris või lapse sünniaktis.

Bioloogilisel naisel on õigus saada emapuhkust kuni 100 kalendripäeva, kui tema kohta on väljastatud sünnitusleht. Emapuhkus muutub sissenõutavaks 70 kalendripäeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat lapse sünnikuupäeva.

Kui lapsel on kaks ema, siis õigus emapuhkusele jääb ainult sellele naisele, kes lapse sünnitab. Teisel naisel ei ole õigust emapuhkusele, kuid tal on võimalik jääda isapuhkusele. Isapuhkuse saamise õigus on ainult ühel lapse vanemal. Isapuhkus on 30 kalendripäeva ja seda saab võtta ühes osas või osade kaupa ajavahemikul 30 päeva enne arsti või ämmaemanda määratudeeldatavat lapse sünnikuupäeva kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Tööandjal on õigus keelduda isapuhkuse või lapsendajapuhkuse andmisest lühema kui seitsme kalendripäeva pikkuse osana.

Kui mõlemal naissoost abikaasal sünnib laps ja kumbki abikaasa on ühtlasi oma partneri lapsele teiseks vanemaks, võivad naised saada oma bioloogilise lapsega seoses isapuhkust, küll aga mitte samaaegselt. Kui naissoost abikaasad saavad lapsevanemateks ühe abikaasa kunstliku viljastamise teel, siis on sel juhul esimesel naisel õigus emapuhkusele (sh enne lapse sündi) ja teisel vanemal isapuhkusele.

Kui peres on kaks isa, kellest üks on lapse bioloogiline vanem ning teine vanem perekonnana muutub, siis vanemad saavad ise valida, kumb samast soost vanem isapuhkust kasutab. See tähendab, et bioloogilisel isal on igal juhul õigus kasutada isapuhkust, kuid ta võib oma samast soost kaaslasega kokku leppida, et hoopis kaaslane kasutab seadusest tulenevat isapuhkust tema asemel. Õigust emapuhkusele ei ole kummalgi neist, sest emapuhkuse eesmärk on kaitsta naise tervist enne ja pärast sünnitust.

Isapuhkuse saamise õigus on ka ema abikaasal või registreeritud elukaaslasel, kui lapse sünniaktis või rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes puuduvad andmed isa või teise vanema kohta, kui lapse isa või teine vanem on surnud, ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda või esitab Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku teate isa vanemahüvitisest loobumise kohta.

Kui mõlemad samast soost vanemad lapsendavad enda jaoks bioloogiliselt võõra lapse, siis kohaldub neile ainult lapsendajapuhkuse regulatsioon. Lapsendajal on õigus saada lapsendajapuhkust kokku kuni 70 kalendripäeva ühes osas või osade kaupa kuue kuu jooksul lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. Lapsendajapuhkust on õigus saada samal ajal mõlemal lapsendajal kuni 35 kalendripäeva. Kui lapsendajapuhkust kasutavad samal ajal mõlemad lapsendajad, väheneb lapsendajapuhkuse periood vastavalt samal ajal kasutatud kalendripäevade arvule. Lapsendajatel on vabadus otsustada, kas soovitakse puhkust kasutada ühel ajal, kordamööda või kasutab puhkust vaid üks neist. Lapsendajal on õigus isapuhkusele vaid siis, kui laps on lapsendatud enne lapse 3-aastaseks saamist. Lapsendaja ei saa olla selle lapse bioloogilise vanema abikaasa või registreeritud elukaaslane ehk lapsendajapuhkust ei saa peresisese lapsendamise korral.

Emapuhkust ja isapuhkust lapsendajad kasutada ei saa. Emapuhkus on seotud otseselt sünnitamise fakti ja bioloogilise ema tervise kaitsega ning isapuhkuse regulatsiooni kontekstis eeldatakse, et lapse üks vanematest on tema bioloogiline vanem.

Lapsepuhkust ja vanemapuhkust puudutavad põhimõtted kehtivad ühtemoodi nii samas soost kui ka eri soost vanemate lapsepuhkuse ja vanemapuhkuse kasutamisel.

Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist

Allikas: Tööinspektsioon