26. oktoobril jõustuvad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) muudatused, mis annavad tööandjale õiguse kontrollida töötaja joovet. Kas see tähendab, et edaspidi võib iga tööpäev alata alkomeetrisse puhumisega? Päris nii see siiski ei ole.
Uue korra järgi võib tööandja kontrollida töötaja joovet siis, kui selleks on põhjendatud kahtlus. Näiteks võib kahtlus tekkida juhul, kui töötaja käitumine on tavapärasest erinev, tema kõne on ebaselge või tal esinevad muud võimalikule joobele viitavad tunnused.
Mõnel töökohal ei ole kahtlust vajagi
Erand kehtib töökohtadel, kus joobes töötamine võib kaasa tuua eriti raskeid tagajärgi. Kui töötaja tööülesanded hõlmavad suurema ohu allika valitsemist või ta viibib sellise ohuga seotud töökeskkonnas, võib tööandja joovet kontrollida ka ilma põhjendatud kahtluseta. See võib puudutada näiteks bussi- ja veoautojuhte, ohtlike masinate operaatoreid või ehitustööde tegijaid.
Muudatuse eesmärk on ennetada tööõnnetusi ja kaitsta nii töötajat ennast kui ka tema kolleege ning teisi inimesi.
Aga kas töötaja võib kontrollimisest keelduda? Ja mis saab siis, kui alkomeeter näitab positiivset tulemust?
Tööandja ei saa joobekontrolli korraldada oma äranägemise järgi. Enne kontrollimist peab olema kehtestatud kirjalik kord, mida on tutvustatud kõigile töötajatele. Selles peab olema selgelt kirjas, kuidas kontroll toimub, mida peetakse positiivseks tulemuseks, millised võivad olla selle tagajärjed ning mis juhtub siis, kui töötaja kontrollimisest keeldub. Samuti peab olema tagatud töötaja õiguste kaitse ja võimalus mõõtmistulemust vaidlustada.
Tööandja võib joobekontrolli andmeid säilitada kuni kolm aastat mõõtmise kuupäevast arvates.
Tööinspektsioon rõhutab, et joobekontrolli eesmärk peab olema tööohutuse tagamine, mitte töötajate põhjendamatu kontrollimine.
Väikeettevõtetele muutuvad nõuded lihtsamaks
Seadusemuudatused puudutavad ka töökeskkonna riskianalüüsi. Alla kümne töötajaga ettevõtted ei pea enam riskianalüüsi Tööinspektsiooni iseteeninduses esitama.
See ei tähenda aga, et riskianalüüsi koostamise kohustus kaoks. Tööandja peab endiselt hindama töökeskkonnas esinevaid ohte ja riske ning koostama kirjaliku riskianalüüsi. Muutub üksnes selle esitamise kohustus.
Allikas: Tööinspektsioon
