Valitsus kiitis 9.juulil heaks tööhõiveprogrammi muudatused, millega kohandatakse teenuseid vastavalt nende kasutusele. Eesmärk on muuta töötukassa teenused inimestele ja tööandjatele lihtsamaks, sihipärasemaks ning vähendada halduskoormust. Muudatustega hoiab töötukassa aastatel 2027–2029 kokku 7,2 miljonit eurot, mida on võimalik suunata teistesse teenustesse.

Majandus- ja tööstusministri Erkki Keldo hinnangul muutub tööturg kiiresti, mistõttu tuleb töötukassa teenused aeg-ajalt üle vaadata. „Ühendame sarnased tegevused ja lõpetame nende teenuste osutamise, mida tööotsijad tegelikult ei vaja. Riik peab pakkuma abi, mis aitab inimestel päriselt tööle jõuda ning tööandjatel vajalikke töötajaid leida,“ ütles minister.

Töötukassa teenuste osakonna juhataja Liina Võsaste sõnul on teenuste portfelli regulaarne ülevaatamine tavapärane osa töötukassa tööst. „Hindame pidevalt, millised teenused aitavad inimestel kõige kiiremini tööle jõuda. Kui mõne teenuse mõju jääb tagasihoidlikuks või sama eesmärki saab saavutada teiste lahendustega, tuleb ressursid suunata sinna, kus neist on klientidele rohkem kasu.“
Ta rõhutas, et muudatuste keskmes ei ole pelgalt kulude kokkuhoid. „Meie eesmärk on maksumaksja raha targem kasutamine. Soovime suunata ressursse teenustesse, mis annavad suurema mõju ja aitavad inimestel tulemuslikumalt tööle liikuda. Samal ajal vähendame bürokraatiat nii tööotsijate, tööandjate kui ka töötukassa enda jaoks,“ selgitas Võsaste.

Sarnase eesmärgiga teenuseid ühendatakse, et vähendada dubleerimist ja halduskoormust. Näiteks liidetakse karjääriinfo vahendamine ja karjäärinõustamine ning tervisepiiranguga inimeste jaoks tuuakse kokku tööruumide kohandamise, tööalaste abivahendite ja tööandja individuaalsete lahenduste teenused. See lihtsustab oluliselt asjaajamist - edaspidi saab tööandja esitada ühe taotluse mitme asemel.

Vähese kasutuse või mõjuga teenused lõpetatakse. Nii ei osutata enam arengutreeningu teenust, mis oli mõeldud endistele juhtidele ja leidis väga vähe kastutust. Niisamuti lõpetatakse rahvusvahelise kaitse saaja toetamine, sest valdav enamus kaitse saajatest leiab töö ka ilma eritoetuseta ja tööle asumist toetavad üldised tööturuteenused.

Muutuvad ka tööpraktika tingimused. Asjaajamise kiirendamiseks ei sõlmita edaspidi tööandjaga eraldi lepingut, praktika maksimumkestus on kaks kuud ning suureneb praktikantide stipendium, et motiveerida tööotsijaid ametialaseid teadmisi ja oskusi omandama. Samuti katsetatakse proovitöö formaati, et vaadata, kui palju sellist võimalust kasutatakse ja kuivõrd mõjutab see inimeste tööle asumist.

Lisaks makstakse edaspidi sõidutoetust vaid pikemate distantside puhul. Lühemateks sõitudeks saavad toetust kasutada tervisepiiranguga inimesed ja seda senisest suuremas määras.

Tööhõiveprogrammi alusel osutab tööturuteenuseid Eesti Töötukassa. Teenuseid rahastatakse tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitalist ning ESF+ vahenditest.

Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium