Puhkus on läbi - ja ärevus on tagasi?
Seljataga on kaks nädalat vaikset rannamelu, hommikukohvi palmi all, ei ühtki koosolekut ega kalendrikutset. Aga nüüd – esimene päev tagasi kontoris. Outlookis on 426 lugemata kirja. Slackis sinise märgistusega vestlusi rohkem kui sõrmi. Kalendris “catch-up” koosolekud iga tunni tagant. Ja sa oled korraga... väsinum kui enne puhkust?
Tere tulemast puhkuselt tagasituleku stressi maailma, kuid see ei pea nii olema!
Meie aju ei hüppa üleöö lõõgastusest täisvõimekasse režiimi. Mõtle endast nagu arvutist – kui sa paned selle pärast pikka seismist uuesti tööle, siis see alguses suriseb, sätib end ja uuendab tarkvara. Aga me ise ootame, et oleksime kohe töövõimelised, selged ja teravad.
Veelgi enam, meie töökultuur soosib kiiret „vormi tagasi“ minekut: „Noh, puhkasid ära, nüüd tööle!“ Sellise ootuse all võime kaotada kõik need head asjad, mida puhkus meile andis: värskuse, rahu, uue perspektiivi.
Siin on viis lihtsat, aga tõhusat nippi, et mitte puhkuselt tulles kohe üle koormata:
1. Planeeri “pehmelt” maandumine. Kui saad, ära pane esimesse tööpäeva tihedaid koosolekuid või keerulisi ülesandeid. Luba endale esimene päev “soojenemiseks”.
2. Alusta emailidega strateegiliselt. Võta esmalt ette viimase nädala kirjad ja ignoreeri alguses neid, mis saadeti su puhkuse esimesel nädalal – kui keegi tõesti veel ootab, ta kirjutab uuesti.
3. Räägi oma tiimiga avatult. Ütle välja, et oled alles “tagasihäälestumas”. Enamus kolleege tunneb sama ja hindab ausust rohkem kui üliinimlikkust.
4. Jätka puhkuse praktikaid. Kas magasid puhkusel paremini? Jalutasid rohkem? Sõid rahulikumalt? Võta need kombed ka tööpäeva, kasvõi vähesel määral.
5. Ole enda vastu leebe. Ärevust ei vähenda lisasüü selle pärast, et sa ärevust tunned. Lubamine, mitte surumine, aitab rohkem.
Mida saavad tööandjad ja juhid teha?
Lihtne – väga palju. Tagasitulek ei pea olema külm dušš.
Siin on mõned võimalused, kuidas luua kultuur, kus puhkus kestab veel natuke ka peale puhkust:
● Normaliseeri aeglane käivitumine. Anna tiimiliikmetele võimalus esimene päev lihtsalt “kohale jõuda”, ilma et neilt nõutaks kohe täisvõimekust.
● Koosta puhkusejärgne „catch-up“ rutiin. Näiteks: kokkuvõttefail, “kolleegi brief” või 20-minutiline tagasivaade koosolekul. Inimene ei pea ise kõike taastootma.
● Toeta fookust. Korralda vähem koosolekuid. Aita inimesel valida, millega alustada, mitte uppuda kõikjale korraga.
● Julgusta puhkuse kasu jagamist. Luba inimestel jagada, mis puhkusel hästi mõjus ja kuidas sellest midagi igapäevasesse töösse üle tuua.
Liiga sageli kohtame organisatsioone, kus puhkust nähakse “taastootmise” mehhanismina: töötaja läheb, laeb aku ja tuleb siis tagasi topelttempoga. Aga mis oleks, kui me vaataksime puhkust kui elu osa, mitte töö tööriista?
Päriselt puhanud töötaja ei ole ainult efektiivsem vaid ka rahulolevam, loovam, empaatiavõimelisem ja koostöövalmim.
Ja see pole luksus. See on investeering.
Autor
Anastassia Murašina
Siffi juhtiv psühholoog | Programmikoordinaator