Töötajate põhipalku kavatseb järgmise kaheksa kuu jooksul tõsta 38% tööandjatest, aasta tagasi oli neid 46%. Vähem on ka neid organisatsioone, mis plaanivad tõsta kogu töötajaskonna palka, selgub Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee sügisese tööturu- ja palgauuringu esialgsetest tulemustest.
Põhipalku ei plaani järgmise kaheksa kuu jooksul muuta 43% küsitluses osalenud tööandjatest, mullu oli neid 36%. Ligi viiendikul ei ole palgaplaanid praegu veel selged.
Palgatõusu kavandavatest organisatsioonidest plaanib kõigi töötajate põhipalku tõsta 49%, aasta tagasi oli neid 64%. Ülejäänud kavatsevad tõsta osade töötajate gruppide või üksikute töötajate palkasid.
Suuremad tööandjad kavandavad palgatõusu sagedamini. Alla 50 töötajaga organisatsioonidest plaanib põhipalku tõsta 29%, 50 ja rohkema töötajaga organisatsioonidest aga ligi pooled ehk 47%.
Tänavu on palka tõstnud ligi seitse tööandjat kümnest
Kui tulevikuplaanides on tööandjad mullusest tagasihoidlikumad, siis seni toimunud palgatõusude üldpilt on aastatagusega sarnane. Tänavu on põhipalku tõstnud 69% tööandjatest, eelmisel sügisel oli neid 68%. Palka tõstnud organisatsioonidest pooltes puudutas tõus kõiki töötajaid. Sagedamini jäi kogu töötajaskonda hõlmanud palgatõus 3–6% vahele.
Olemasolevate töötajate palgaootuste kasvu tunnetab 72% ja tööle kandideerijate palgaootuste kasvu 62% tööandjatest. Põhipalkade muutmise või muutmata jätmise otsust mõjutanud teguritest nimetati kõige sagedamini organisatsiooni majandustulemusi.
„Palgasurve ei ole kuhugi kadunud ja tööandjad tunnetavad seda selgelt, kuid töötajate ootustele vastutulek sõltub ettevõtte majandustulemustest. Tööandjad kaaluvad hoolikamalt, kelle palka ja kui palju tõsta,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.
Suur kandideerijate hulk ei ole lahendanud vajalike töötajate puudust
Tööotsijate suurem aktiivsus ei ole paljude tööandjate jaoks lahendanud vajalike töötajate leidmise raskusi. Üle kolmandiku tööandjatest (36%) leiab, et tööturul ei ole nende organisatsioonile vajalikke töötajaid piisavalt. Töötajate puudust ei kurda 15% küsitlusele vastanud tööandjatest.
„Suur kandideerimisaktiivsus koondub sageli ametikohtadele, kus alustamiseks vajalikud oskused on lihtsamini omandatavad või kus tööandja pakub kohapeal väljaõpet. See ei leevenda aga kuigivõrd tööjõupuudust tervishoius, hariduses või insenertehnilistel ametikohtadel, kus töötamiseks on vaja põhjalikku erialast ettevalmistust,“ selgitas tööturu vastuolulisi signaale CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt. Ta lisas, et sellistele töödele liikumine eeldab nii aega, sobivaid õppimisvõimalusi kui ka inimese enda soovi eriala vahetada.
Auväärt selgitas, et takistuseks võib saada ka asukoht, sest vabad töökohad ei asu alati seal, kus on sobivate oskustega inimesed, ning töö pärast kolimine ei ole paljudele võimalik või atraktiivne.
Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee sügisese tööandjate tööturu- ja palgauuringu esialgsed tulemused põhinevad 293 organisatsiooni esindaja vastustel. Vastajate seas on erinevate tegevusalade suuremaid ja väiksemaid organisatsioone üle Eesti.
Tööandjad saavad jätkuvalt küsitlusele vastata siit.
Allikas: Palgainfo Agentuur
