Ligi kolmandik töötajatest teeb kõrvaltöid lisaraha teenimiseks
Pidurdunud palgakasvu ja toimetulekusurve tõttu otsib üha rohkem töötajaid võimalusi teenida põhitöö kõrvalt lisaraha, näitavad CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri korraldatud küsitluse tulemused, milles osales enam kui 4500 inimest.
Tööturuküsitluse tulemused näitavad, et 30% töötajatest on viimase 12 kuu jooksul teinud põhitöö kõrvalt muid töid või osutanud teenuseid. Kõrvaltöid tehakse enamasti eraisikuna (49%) või oma või lähedase ettevõtte kaudu (34%).
Kõrvaltöö peamine eesmärk on lisaraha teenimine
„Kõrvaltöid teinud töötajate seas on ajenditest selgelt esikohal lisaraha teenimine (84%), kuid paljud toovad välja ka soovi saada vaheldust põhitööst (34%) ja kasutada kõrvaltööd õppimiseks ning arenguks (24%),“ selgitas CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.
Ta lisas, et huvi kõrvaltöid teha on laiem kui ainult nende seas, kes lisatööd juba teevad – rohkem kui kaks kolmandikku töötajatest (68%) on avatud võimalusele leida kõrvaltöid.
Kõrvaltöid tehakse peamiselt erialaste oskuste rakendamiseks. Kõige sagedamini mainiti hariduse ja koolitamisega seotud tegevusi, sealhulgas eratunde, õpetamist eri haridusastmetel ning täiskasvanute koolitamist. Levinud on ka IT-valdkonna kõrvaltööd, nagu tarkvara- ja veebiarendus, IT-tugi ja -konsultatsioonid ning andmeanalüüs.
Sageli tehakse kõrvaltöid ka ehituse, remondi ja tehniliste tööde valdkonnas, sh elektri- ja automaatikatööd ning kinnisvara hooldus. Samuti pakutakse kõrvaltööna raamatupidamise, finants- ja administratiivteenuseid ning pakutakse ka teenindus- ja platvormiteenuseid, nagu kulleri- ja taksoteenus. Vastustes mainiti ka loome-, turundus-, tervishoiu-, sotsiaal- ja kinnisvaravaldkonna kõrvaltegevusi.
Kõrvaltöö annab sageli vaid väikese lisasissetuleku
Palgainfo Agentuuri juhi Kadri Seederi sõnul ei tähenda kõrvaltöö enamiku jaoks siiski teist palka. „55% kõrvaltöid teinud töötajatest on viimase 12 kuu jooksul teeninud kokku alla 1000 euro kätte,“ ütles Seeder.
Viimase 12 kuu netosissetulek kõrvaltöödest jagunes töötajatel järgmiselt:
55% teenis alla 1000 euro
27% teenis 1001–5000 eurot
9% teenis üle 5000 euro
9% märkis, et sissetulekut ei olnud
Enam kui 5000 euro suurust lisatulu õnnestus teenida eeskätt töötajatel, kes pakkusid IT- või muud erialast nõustamist, kuid ka ehitussektoris tegutsejatel.
Palgainfo Agentuuri ja Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee korraldatud töötajate ja tööotsijate küsitluses osales 4520 inimest. Küsitluse partnerid olid kaasaegseid tööviise edendav Elisa Eesti ja Tartu Ülikool.
Allikas: CVKeskus.ee