2025. aastal edastasid tööotsijad CVKeskus.ee tööportaalis avaldatud tööpakkumistele üle 1,9 miljoni kandideerimisavalduse ning enim tahetud töökohtadele kandideeris samaaegselt rohkem kui 1500 inimest. Kuigi konkurents vabadele ametikohtadele püsis kõrge, muutusid tööandjad aasta teises pooles värbamisel julgemaks.

2025. aastal peatus 12 järjestikust kvartalit kestnud tööpakkumiste langus, mis algas 2022. aasta teisel poolel pärast tervisekriisile järgnenud värbamisbuumi, mil tööpakkumisi oli erakordselt palju.

„Kolm keerulist aastat on tööturu selgelt pingelisemaks muutnud – kui varem kandideeris igale ametikohale keskmiselt 25 tööotsijat, siis tänavu 55,“ ütles CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

Enim tahetud töökohtade nimel konkureeris samaaegselt üle tuhande töövõtja ning populaarseimale tööpakkumisele laekus tänavu 1669 kandideerimisavaldust.

Auväärt selgitas, et tihe konkurents ei ole 2025. aastal uus nähtus, sest kandideerijate arv on püsinud kõrgel juba alates 2023. aasta teisest poolest.

Suurim konkurents oli tänavu turundussektoris

Valdkondade lõikes oli konkurents 2025. aastal suurim turundussektoris, kus ühele vabale ametikohale kandideeris keskmiselt 92 töövõtjat. Seda on 18,2% rohkem kui aasta varem.

Keskmisest suurem konkurents oli ka transpordi- (78), turismi- (77), klienditeeninduse- (75), müügi- (74), toitlustus- (68) ja finantssektoris (60).

Konkurents töö leidmise nimel oli keskmisest kaks korda madalam haridus- (12), korrakaitse- (19), energeetika- (22) ja tervishoiusektoris (25).

Enim tahetud tööpakkumisele kandideeris üle 1500 töövõtja

Enim tahetud ametikohtade esikolmikus olid tänavu tööd, mida sai teha täielikult või osaliselt kodust. Kaugtöö võimalusega e-poe veebihalduri kohale kandideeris 1669 inimest, täielikult kaugtööna tehtavale kindlustusagendi tööpakkumisele 1334 inimest ja 1155 inimest soovis hakata andmesisestajaks, kus pakuti samuti täielikku kaugtöö võimalust.

Rohkem kui tuhat kandideerijat laekus lisaks populaarsetele kaugtööpakkumistele ka administraatori (1129), komplekteerija (1106), laotöötaja (1047) ja pakkija (1028) ametite kõige populaarsematele tööpakkumistele.

Kümne tahetuima tööpakkumise sekka jõudsid 2025. aastal veel ka värbamisassistent (957), kaupluse suveabiline (938) ja müügiassistent (928).

Tööturu suurimates valdkondades hakkasid tööpakkumised kasvama

„Eesti tööturu suured mootorid hakkasid 2025. aastal viimaks soojenema,“ kirjeldas Auväärt tööandjate muutunud värbamisaktiivsust. Tema sõnul muutusid tööandjad julgemaks eelkõige oskustööliste ja kutsetöötajate värbamisel.

Tööturu taastumise esimesi märke oli näha juba esimese kvartali lõpus, kuid toona ei kujunenud sellest veel püsivat trendimuutust. Suvekuudel aeglustus tööpakkumiste arvu langus märgatavalt ning alates augustist on pakutavate ametikohtade arv juba kerges kasvus.

Suurtest tööturu mootoritest, kus liigub Eestis enim töövõimalusi, kasvas tööstus- ja tootmissektoris tööpakkumiste arv tänavu koguni 11,7%. Ka klienditeeninduses oli viimaks näha värbamisaktiivsust ja tööandjad avaldasid 2025. aastal 0,8% rohkem tööpakkumisi kui aasta varem.

Suurematest valdkondadest kasvas tööpakkumiste arv ka transpordi ja logistika sektoris, kus tööandjad avaldasid 3,1% rohkem tööpakkumisi kui aasta tagasi.

Võrreldes 2024. aastaga suurenes tööpakkumiste arv 2025. aastal veel ka IT-sektoris 15,2%, energeetikas 7,6%, korrakaitses 6,4% ning elektroonikavaldkonnas 4,2%.

Endiselt väga nõrgaks jäi toitlustussektor, kus tööandjad avaldasid 2025. aastal 20,7% vähem tööpakkumisi kui aasta varem. Töökuulutuste arv vähenes ka ehitussektoris 4,1% ning turismivaldkonnas 4,2%.

Tööjõupuudus ei ole tööturult kadunud

Kuigi tööturg kaldus 2025. aastal tavapärasest enam tööandjate poole, oli mitmetes valdkondades töötajate leidmine endiselt väga keeruline ja konkurents töö leidmisel minimaalne.

Kõige suuremas hädas olid tööandjad haridus-, tervishoiu-, ehitus- ja IT-sektoris. Nõrka konkurentsi kohtas aga ka kaubanduses, transpordis, turvavaldkonnas ja tööstuses.

Haridussektoris süvendab tööjõupuudust suur pensionile siirduvate õpetajate osakaal ning kasvav vajadus tugispetsialistide järele. Kõige keerulisem oli leida eripedagooge ning reaalainete õpetajaid, eelkõige matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia valdkonnas. Samuti napib keeleõpetajaid ja tugispetsialiste, sealhulgas sotsiaalpedagooge, koolipsühholooge, kutseõpetajaid ja muusikaõpetajaid ning eesti, hispaania ja saksa keele õpetajaid.

Tervishoius kandideeris vabadele ametikohtadele küll rohkem inimesi kui hariduses, kuid mitmel erialal oli konkurents siiski sisuliselt olematu. Kõige teravam puudus valitses logopeedide, psühholoogide, füsioterapeutide, ämmaemandate, hambaarstide ja neuroloogide seas. Nõudlus nende spetsialistide järele on püsinud aastaid kõrge, kuid kvalifitseeritud tööjõudu napib endiselt.

IT-valdkonnas on kandideerijate arv viimastel aastatel jõuliselt kasvanud, kuid see ei ole leevendanud puudust tipptegijatest. Tarkvarainseneride, süsteemianalüütikute, andmeteadlaste ja arvutivõrkude tippspetsialistide värbamine oli ka 2025. aastal tööandjatele keeruline.

Ehitussektoris kandideeris ühele ametikohale keskmiselt 42 inimest, kuid spetsialistirollides oli konkurents kaks kuni kolm korda madalam. Eriti keeruline oli leida elektrikuid, torulukkseppasid, keevitajaid ja ehituse eelarvestajaid. Puudus oli ka ehitusarhitektidest, plaatijatest, kraanajuhtidest ja geodeetidest.

Tööstuse ja mehaanika valdkonnas oli suurim puudus mehhatroonikutest, automaatikutest, koostelukkseppadest ning elektri ja automaatika inseneridest. Samuti oli tööandjatel keeruline täita autolukksepa ametikohti.

2026. aasta prognoos: töö leidmine muutub lihtsamaks

Majandusprognooside kohaselt on Eesti majandus taastumise kursil, mis loob eeldused tööpakkumiste arvu kasvuks ja töötuse järk-järguliseks vähenemiseks.

CVKeskus.ee hinnangul toob 2026. aasta tööturule mõõduka leevenemise ning konkurents vabadele ametikohtadele hakkab tasapisi vähenema.

„Tööturu väljavaade on praeguste andmete põhjal hea. Kui tööpakkumiste arvu kasv jätkub, siis konkurents ametikohtadele väheneb ja töö leidmine muutub uuel aastal lihtsamaks,“ ütles CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

Auväärt lisas, et tõenäoliselt ei näe me aasta esimeses pooles tugevat palgasurvet, kuna seadusemuudatused kergitavad keskmist netopalka. Samas võib tööturu arenguid mõjutada palkade avalikustamise nõue.

Nimelt tekib tööandjatel juunis kohustus avalikustada töötasu värbamisprotsessis, kuid kuna täpsed reeglid ei ole veel paika pandud, on mõju keeruline hinnata. „Kui palk muutub avalikuks kõigi tööpakkumiste puhul, võib see Läti ja Leedu kogemuse põhjal märgatavalt suurendada ka töövõtjate aktiivsust ja huvi,“ selgitas Auväärt.

TABEL 1: Keskmine kandideerijate arv ühe vaba ametikoha kohta valdkondade lõikes 2025. aastal

TABEL 2: TOP 10 Enim tahetud ametikohta 2025. aastal

CVKeskus.ee on töötajate peamine tööotsingukanal Eestis, kus leidub suurim valik tööpakkumisi. Kokkuvõttes on võrreldud aastate esimese 362 päeva statistikat ehk puudu on viimase kolme päeva andmed.

Allikas: CVKeskus.ee tööportaal