*Allikas: statistikaamet, Eesti Pank. p prognoos*

Veel kevadel tänavu 1,5-protsendilist majanduskasvu oodanud Eesti Pank ootab uue prognoosi kohaselt sel aastal 0,6-protsendilist majanduskasvu, põhjendades seda statistikaameti SKP andmete revideerimisega. Kui kevadel ootas keskpank 2026. aasta majanduskasvuks 2,6 protsenti, siis nüüd 3,2 protsenti.

Tuleva aasta majanduskasv peaks keskpanga teatel tulenema valitsuse poolt majandusse suunatavast lisanduvast laenurahast, majanduse enda kasvutingimused peaks järjest paranema 2027. aastani, mil valitsuse majandusse suunatud rahaline stiimul taandub.

Majanduskasvu allapoole korrigeerimist põhjendab keskpank statistikaameti 2024. aasta SKP andmete ehk kasvubaasi revideerimisega, kinnitades, et Eesti Panga hinnang majanduse elavnemisvõimele selle aasta sees on jäänud endiseks.

Valitsuse otsused jätta tuleval aastal ära tulumaksutõus, tõsta avalikus sektoris palka ja kaotada maksuküür suurendavad tuleval aastal survet hinnatõusule, see-eest väline hinnasurve peaks tuleval aastal aga aeglustuma, rääkis Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik.

"See muutus on järgmine aasta ikka väga-väga suur. Kui sel aastal jääb defitsiit hinnanguliselt ühe protsendi juurde või natuke üle ja valitsus on lubanud, et järgmisel aastal nad tahaksid teha neli ja pool protsenti, me räägime ikkagi suurusjärgus 1,3–1,4 miljardit lisaks, mida kulutatakse ja sellest märkimisväärne osa jääb majapidamistele tarbimiseks. See on suur süst raha majandusse," ütles Kaasik.

Keskpank rõhutab, et Euroopa Komisjoni ajutise vabastusklausliga lubatud maksimaalset puudujäägi taset ei ole mõistlik kogu ulatuses ära kasutada.

"Selle hind on suhteliselt kõrge, läbi kasvavate intressimaksete, mida kõik tulevikus peame kinni maksma," ütles Eesti Panga president Madis Müller.

Arvestades majanduse pööret taastumise suunas ja püsivalt suurt eelarvepuudujääki, peaks keskpanga hinnangul eelarvepositsiooni edasine halvenemine piirduma vaid täiendavate kaitsekulutustega. Seejuures kui kaitsekulud jäävad suuremaks pikema aja vältel, tuleb neile leida riigi jooksvatest tuludest püsiv kate.

Keskpanga hinnangul tõuseks puudujäägi hoidmisel maksimaalselt lubatatud taseme lähedal kogu vabastusklausli kehtimise ajal ehk 2029. aastani tõuseks riigi võlg üle 30 protsendi SKP-st ja intressimaksed pea ühe protsendini SKP-st.

Müller märkis, et kokkulepitud eelarvepuudujäägi reeglite maksimaalsel ära kasutamisel ei saa riik enam tulevastele kriisidele reageerida.

"Kui tuleb võimalik järgmine kriis, siis olles juba seal piiri peal, ei ole valitsusel võimalik täiendavalt reageerida ja riigieelarve paindlikkuse kaudu majandust ja Eesti inimesi, ettevõtteid toetada," üles Müller.

Kiire hinnakasv taandub tuleva aasta teiseks pooleks

Selle aasta inflatsiooniks prognoosib keskpank 5,3 protsenti, tulevaks aastaks peaks hinnakasv Eesti Panga hinnangul aeglustuma 3,1 protsendile.

Kaasik täheldas, et inflatsiooni lükkavad erinevad jõud ning kui rääkida nõudluse poolest, siis suurem defitsiit suurendab nõudlust ja hinnasurvet.

"Teisalt on jällegi vastupidised mehhanismid, selle aasta kiiret inflatsiooni on jälle üles lükanud just valitsuse meetmed rohkem tulusid teenida: me räägime automaksust, tõusnud tervishoiutasudest, käibemaksutõusust. Kõik need jällegi suhteliselt kiiresti avalduvad hinnakasvus, ilma et ettevõtted ise väga palju peaksid mõtlema ja otsustama," kirjeldas Kaasik.

Lisaks tõi ta välja kiire toiduainete hinnatõusu maailmaturul, mis on omakorda hindu tõstnud. "Tegelikult ega ka palgakasv on olnud Eestis päris kiire, alles sellel aastal hakkas ta selgelt aeglustuma. Küllaltki kiire palgakasv on hoidnud majapidamiste võimet kõrgemate hindadega toime tulla, teiselt poolt survestanud ettevõtete kulusid, ettevõtetel on olnud vaja hinda tõsta," rääkis Kaasik.

Tuleval aastal võib oodata nende protsesside aeglustumist, välise hinnasurve vähenemist, toiduainete hindade püsimist ning globaalse kaubandussõja hinnasurve on allapoole, loetles Kaasik.

"Aga tõsi on see, et kodumaine nõudlus saab ilmselt lisasüsti ja see ilmselt ka lükkab hinnasurvet natuke ülespoole," nentis ta.

Tuleva aasta teises pooles peaks keskpanga prognoosi kohaselt taanduma kiire hinnakasv kahe protsendi lähedusse ning 2027. aastal jõudma 2,3 protsendile.

Pressikonverentsi slaidid on leitavad siin.

Allikas: ERR