Aastas vigastas end tööl üle 3000 inimese - miks me ei õpi?

Täna, ülemaailmsel tööohutuse ja töötervishoiu päeval, avalikustas Tööinspektsioon 2025. aasta aastaraamatu. Värske ülevaade näitab selgelt: tööõnnetused ei juhtu juhuslikult - nende taga on sageli korduvad mustrid, kokkuhoid, puudulik ohutuskultuur ja otsused, millega jäetakse ohutus tahaplaanile.

2025. aastal pidi tööõnnetuse tõttu töövõimetuslehele jääma 3254 inimest. Nendest ligi 62% olid mehed ning Tervisekassa maksis töövõimetushüvitist üle 7,2 miljoni euro. „Need ei ole lihtsalt numbrid. Nende taga on inimesed, kelle tööpäev ei lõppenud tavapäraselt, vaid vigastuse, töökatkestuse või püsiva tervisekahjuga,“ ütleb Tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep.

Kokkuhoid ohutuse arvelt maksab kätte

Aastaraamat toob esile selge seose: majanduslik surve viib sageli otsusteni, kus hoitakse kokku just ohutuse arvelt. Juhendamine tehakse formaalselt, isikukaitsevahendeid ei kasutata või nende hooldus lükatakse edasi. „Sageli liigutakse piirini katse-eksituse meetodil - kuni juhtub õnnetus. Siis selgub, et kokkuhoid ei olnud sääst, vaid edasilükatud kulu,“ rõhutab Saarep. Eriti murettekitav on näha, et tööõnnetustes on esindatud just noored mehed. Sageli on tööõnnetusse sattumise põhjuseks vähene kogemus, riskide alahindamine ning ebapiisav juhendamine töö alguses. Tööinspektsiooni hinnangul on just tööellu sisenevad inimesed üks haavatavamaid gruppe, kellele tuleb pöörata rohkem tähelepanu.

Paraku ei osata enne tööõnnetuse juhtumist mõelda, et tööõnnetused ei mõjuta ainult töötajat, vaid ka ettevõtte toimimist: katkeb tööprotsess, kasvavad kulud ja väheneb tootlikkus.

Väsimus, ülekoormus ja vaikimiskultuur

Tööinspektsiooni praktika näitab, et üha rohkem mõjutavad tööohutust mitte ainult füüsilised ohud, vaid ka töökorraldus: pikad tööpäevad, vähene puhkeaeg ja suur töökoormus. On tuvastatud juhtumeid, kus tervishoiutöötaja on olnud tööga seotud koguni 72 tundi järjest.

Samas süveneb olukord, kus töötajad ei julge probleemidest rääkida. Hirm töö kaotamise ees või ebastabiilsed töövormid loovad vaikimissurve, mis hoiab murekohad varjus.

Tööõnnetusi ka varjatakse

2025. aasta aastaraamat käsitleb ka murettekitavat nähtust, milleks on tööõnnetuste varjamine. Juhtumeid jäetakse registreerimata, et vältida mainekahju või rahalisi tagajärgi. See tähendab, et töötaja võib jääda ilma talle seadusega ette nähtud hüvitistest ning organisatsioon ei õpi juhtunust midagi. „Kui õnnetusi varjatakse, ei tegeleta nende ennetamisega. See suurendab riski, et järgmine õnnetus on veel raskem,“ rõhutab Saarep.

Ohutus ei ole juhus - see on valik

Tööinspektsioon rõhutab, et turvaline töökeskkond ei teki iseenesest. See on teadlike otsuste, juhtimise ja igapäevase käitumise tulemus. „Iga ära hoitud tööõnnetus tähendab inimest, kes saab pärast tööpäeva tervena koju minna. See on kõige olulisem mõõdik,“ ütleb Saarep.

Allikas: Tööinspektsioon