Eesti personalijuhtimise aastauuring 2026 - kokkuvõte
Eesti personalijuhtimise aastauuringu viisid koostöös läbi Eesti HR Selts ja Fontes märtsis 2026 ning sellele vastas 235 valdkonna eksperti üle Eesti.
Uuringu eesmärk oli selgitada, mis on praegu organisatsioonide personalitöö fookuseks; millised personaliteemad on suure tõenäosusega laual ka järgmisel aastal; millisena nähakse personalijuhtimise mainet; kuidas organisatsioonid toetavad AI kasutamist ning milliste väljakutsete ees seistakse AI rakendamisel HR-protsessides.
Personalijuhtimise aastauuringu eestvedaja Annika Tuulemäe sõnul ilmnes tänavu selgelt, et HR valdkonna fookus on senisest enam liikunud AI rakendamisele, digitaliseerimisele ja HR mõõdikutele, aga ka organisatsioonikultuuri ja juhtimiskvaliteedi mõjule.
“HR on muutunud strateeglisemaks ning nähakse end partnerina juhi kõrval inimeste ja kultuuri juhtimisel. Samuti on keskmes AI rakendamine HR tööriistade automatiseerimiseks,” sõnas Tuulemäe.
Järjekorras juba viiendat korda läbi viidud Eesti personalijuhtimise aastauuringust selgus:
Personalitöö fookuses on nagu viimastel aatatelgi värbamine ja töösuhted. Samuti töötajakogemuse kujundamine, töötajate heaolu ning õppimine ja arendamine.
Tulevikku vaadates on töösuhted, õppimine ja arendamine, töötajakogemus ning töötajate heaolu jätkuvalt prioriteetide hulgas. TOP 5prioriteetide hulgast aga on kadumas värbamine ja valik ning asendumas AI rakendamisega personalitöös.
AI kasutuselevõtu ja digitaliseerimise vajadus on muutunud võrreldes möödunud aastaga oluliselt praktilisemaks ning HR protsesside automatiseerimises nähakse hulganisti võimalusi. Samal ajal on üheks suureks väljakutseks andmete privaatsuse ja turvalisuse (66%) kõrval puudulikud tehnilised oskused meeskonnas (49%).
Sarnaselt möödunud kahele aastale hindab kümnendik vastajatest personalijuhtimise mainet väga kõrgeks ja ligi pooled pigem kõrgeks, kusjuures erasektori töötajad hindavad mainet avaliku sektori töötajatest kõrgemaks.
Personalitöö panuse mõju organisatsiooni tulemustele hindab viiendik vastanutest väga kõrgeks ja 46% pigem kõrgeks. Kõige kõrgemalt hindavad oma panuse mõju värbamisega seotud rollides olevad inimesed - 33% värvabajatest hindab oma mõju väga suureks ja 58% pigem suureks.
Jätkuvalt on langustrendis personalitöötajate värbamine personalivaldkonna rollidesse. Kui 2022. aastal ei olnud püütud värvata vaid 15% valdkonna töötajatest, möödunud aastal ei saanud sääraseid kutseid 45% ning tänavu juba 55% vastanutest. Kõige enam on saanud viimase poole aasta jooksul värbamiskutseid värbamisega seotud rollides olevad inimesed - 25% neist on püütud värvata üks kord, 29% 2-4 korda ning 4% viis ja rohkem korda.
Sarnaselt möödunud aastale tunnevad vastajad vajadust teadmiste omandamise järele AI võimaluste ja tööriistade kohta personalitöös (62%) ning ka HR analüütika valdkonnas (57%). Sellele järgnevad juhtide arendamise (47%) ning tulemus- ja soorituse juhtimine teemad (41%).
Juhtimine on jätkuvalt teema, kus personalitöötajad vajavad kõige enam tuge. Kui varasemalt on tuntud puudust pigem heast sõnast ja tunnustusest, siis tänavu oodatakse juhtidelt ennekõike strateegilist partnerlust ja professionaalset koostööd inimeste ja kultuuri juhtimisel.
Sarnaselt varasematele aastatele nimetasid personalitöötajad oma töö peamiseks takistuseks juhtimisküsimusi ja juhtide mõtteviisi ning ajapuudust ja rööprähklemist. Selle kõrval on tänavu keskmesse tõusnud väliskeskkonna mõjutused - geopoliitika ja globaalsete otsuste mõju haavavad turvatunnet.
Fontese partneri ja värbamisvaldkonna juhi Kadri Sooberg-Aettiku sõnul oli selle aasta uuringu üks kõnekaid leide see, et värbamisega seotud inimesed tunnetavad väga tugevalt oma mõju organisatsiooni tulemustele ning on tööturul jätkuvalt nõutud, kuid pigem ei ole ise avatud uutele väljakutsetele.
“Uuringu tulemuste esitlusel tekkinud arutelust jäi kõlama, et värbajate lojaalsus organisatsioonile on kõrge siis, kui neil on tugev partnerlus juhtidega, võimalus oma valdkonda sisuliselt kujundada ja arendada ning tunne, et nende tööl on päriselt mõju,” ütles Sooberg-Aettik.
Uuringule vastas nii personalijuhte, personalitöötajad kui inimesi, kes tegelevad personalitööga muude ülesannete kõrvalt. 85% vastanutest olid erasektoris esindajad Veidi üle poole vastanutest olid keskmise suurusega (51 - 500 töötajat) organisatsioonidest.
Uuringu valmimisse andsid oma panuse Annika Tuulemäe, Aleksander Daniel Matikainen, Helo Tamme, Kadri Sooberg-Aettik ja Sirli Kivaste.
Uuringu tulemuste põhjalikuma ülevaate leiab siit.
Uuringuandmete kasutamisel palume viidata allikale: “Eesti HR Seltsi ja Fontese personalijuhtimise aastauuring 2026”.
