Tööandja märgised Eestis: kas need on lihtsalt mainekujundus või reaalselt kasulik tööriist?

Eestis on tänaseks võimalik taotleda mitmeid erinevaid tööandja märgiseid alates pere- ja töötajasõbralikust tööandjast ning kaugtöö tegijast kuni mitmekesisust väärtustava või ihaldusväärseima tööandja tunnustusteni. Osa neist on riiklikud, osa erinevate organisatsioonide ja valdkondade algatused ning neid jagub nii suurematele kui ka väiksematele ettevõtetele.

Uurisin, miks organisatsioonid tööandja märgiseid taotlevad ning millist väärtust need tegelikult loovad. Kas tegemist on sisulise arengutööriistaga või pigem sümboolse tiitliga kodulehel?

Märgis kui arenguraamistik, mitte ainult tunnustus

Eesti HR Seltsi asepresidendi ja pere- ning töötajasõbraliku tööandja märgise kontaktisiku Sirli Kivaste sõnul on tööandja märgistel potentsiaali olla palju enamat kui pelgalt mainekujunduslik tunnustus.

Tema hinnangul seisneb märgiste peamine väärtus arengut toetavas raamistikus, mis aitab organisatsioonil oma töökorraldust ja kultuuri teadlikumalt hinnata. Märgise taotlemine sunnib organisatsiooni peeglisse vaatama ja kaardistama nii tugevused kui ka arengukohad ning kaasama töötajaid teemadesse, mis igapäevatöös alati fookuses ei ole. Tunnustus ise on küll motiveeriv, kuid suurim kasu sünnib just protsessi käigus.

Mainekujundus tekib seejuures pigem loomuliku tulemusena. Kui organisatsioon päriselt panustab oma inimestesse, muutub see nähtavaks ka väljapoole.

Mõju tööotsijatele ja töötajatele

Sirli sõnul on tööandja märgisel nii väline kui ka sisemine mõju. Väliselt annab see tööotsijale signaali, et organisatsiooni väärtused ei piirdu loosungitega, vaid kajastuvad ka igapäevases tööelus.

Sisemiselt võib märgise taotlemine tugevdada töötajate kuuluvustunnet ja pühendumust, eriti juhul, kui nende tagasiside ja kogemus on olnud protsessi osa. See omakorda toetab töörahulolu ja usaldust organisatsiooni vastu.

Peresõbralikkus kui laiem mõtteviis

Pere- ja töötajasõbraliku tööandja programmi puhul rõhutab Sirli, et peresõbralikkus ei tähenda üksikuid soodustusi või erandeid. Tegemist on laiemalt töötajaid arvestava organisatsioonikultuuriga, mis toetab töö- ja eraelu tasakaalu erinevates eluetappides.

Sageli avaldub suurim muutus juhtide teadlikkuses. Programmis osalemine aitab paremini mõista töötajate erinevaid vajadusi ning kogemus näitab, et paindlikkuse ja usalduse suurendamine ei vähenda tööefektiivsust, vaid võib seda hoopis toetada.

Kui märgis kinnitab juba olemasolevat kultuuri

Lotus Timberi personalijuhi Anna Šerstjuki kogemus tööandja märgisega oli väga positiivne. Kaugtöö tegija märgise taotlemine sujus tema sõnul loomulikult, kuna kaug- ja hübriidtöö olid ettevõttes juba igapäevane praktika.

Anna hinnangul kinnitas märgise saamine töötajatele, et paindlikkus jääb ka edaspidi ettevõtte töökorralduse osaks. Kuigi märgise mõju ei ole veel teadlikult mõõdetud, näeb ta selles selget eelist tulevaste värbamiste puhul.

Märgise vajalikkus sai eriti selgeks müügijuhi värbamisel, kus tööasukoha vaba valik osutus ühe kandidaadi jaoks otsustavaks teguriks. See andis kinnituse, et olemasolevat tugevust tasub ka teadlikumalt esile tõsta.

Mida tasub organisatsioonil enne märgise taotlemist läbi mõelda?

Intervjuudest joonistus välja, et tööandja märgiste mõju ei ole organisatsioonidele ühesugune. Palju sõltub ettevõtte arenguetapist ning ootustest, millega märgist taotlema minnakse. Mõne jaoks on see eelkõige arenguraamistik, teise jaoks pigem kinnitus juba toimivale kultuurile.

Märgise taotlemine eeldab valmisolekut panustada protsessi nii ajaliselt kui sisuliselt ning olla avatud ausale eneseanalüüsile. Kui ootused ja protsessi ülesehitus ei ole kooskõlas, võib ka tajutav väärtus jääda väiksemaks.

Kas tööandja märgised on siis päriselt kasulikud?

Tööandja märgiste väärtus ei ole universaalne, vaid sõltub organisatsiooni vajadustest, ootustest ja küpsusastmest. Nende suurim potentsiaal ei peitu logos või tunnistuses, vaid protsessis, mis aitab organisatsioonil oma praktikaid teadlikult hinnata.

Seega ei ole küsimus niivõrd selles, kas tööandja märgised on head või halvad, vaid selles, kuidas ja miks neid taotletakse. Kui eesmärk on päriselt areneda, võivad märgised olla sisukas tööriist. Kui fookus jääb vaid välisele kuvandile, jääb ka mõju paratamatult pinnapealseks.


Artikli autor

Katrin Luuken

LinkedIn

 
Next
Next

Johann Hari Stolen Focus kokkuvõte