Aasta on alanud – kuhu me edasi liigume?

Jaanuari keskpaigaks on enamik meist juba tagasi töörütmis. Ilutulestik on ammu vaibunud, töömeilid on jälle kohal ja argipäev on märkamatult tagasi oma rütmis. Ja ometi on jaanuaris midagi erilist. Midagi, mis kutsub korraks peatuma ja küsima: kuhu ma tegelikult teel olen? Mitte ainult kalendriaasta mõttes, vaid inimesena, spetsialistina, juhina.

Uus aasta ei ole maagiline piir, mis meid üleöö muudab. Aga see on sümboolne hetk, kus aju ja süda on avatumad muutustele. Psühholoogias räägitakse “uue alguse efektist”  (fresh start effect) – ajaperioodid, mida tajume algusena, aitavad meil vanast lahti lasta ja uut teadlikumalt luua. Seepärast on aasta algus hea võimalus eesmärke seada, mitte seepärast, et peab, vaid seepärast, et saab.

Milleks me üldse eesmärke vajame?

Hea eesmärk ei ole kontrolliv tööriist ega järjekordne punkt arenguplaanis. Eesmärgid annavad tähenduse. Nad aitavad suunata tähelepanu, teha valikuid ja öelda “ei” asjadele, mis ei vii meid sinna, kuhu tahame minna. Ilma eesmärgita on lihtne olla kogu aeg hõivatud, aga mitte päriselt liikuda.

Eesmärgid loovad ka selgust ja turvatunnet. Kui inimene teab, kuhu ta liigub ja millele oma energiat suunab, on tal lihtsam otsuseid teha ja oma aega hoida. Selgus vähendab ärevust ning annab võimaluse tegutseda rahulikumalt ja teadlikumalt. Hästi sõnastatud eesmärgid ei suru ega kammitse, vaid toetavad ja loovad raami, mille sees saab igaüks ise valida, kuidas ta edasi liigub.

Millele eesmärke seades tähelepanu pöörata?

Sageli teeme ühe vea: seame eesmärke ainult mõistusega. Numbrid, tulemused, tähtajad. Need on olulised, aga mitte piisavad. Hea eesmärk algab küsimusest: miks see mulle oluline on? Kui eesmärk ei kõneta seestpoolt, muutub ta kiiresti kohustuseks, mida lükatakse edasi või täidetakse poolikult.

Eesmärke seades tasub vaadata neid mitmel tasandil, mitte ainult tulemuse või mõõdiku kaudu. Esiteks on oluline märgata, millist energiat eesmärk sinus tekitab – kas see annab jõudu ja tekitab kerget elevust või pigem kurnab ja survestab juba enne, kui oled alustanud. Eesmärk ei pea olema mugav, kuid ta ei tohiks pidevalt võtta rohkem energiat, kui juurde annab. Teiseks on oluline tähendus: kuidas see eesmärk haakub sinu väärtuste, rolli ja pikema sihiga. Kui eesmärk on küll „õige“, aga ei kõneta sind inimesena, kaob motivatsioon kiiresti. Tähendusega eesmärk aitab ka rasketel hetkedel edasi liikuda, sest sa tead, miks sa seda teed. Ja kolmandaks realistlikkus – mitte kui piirang, vaid kui aus pilk oma praegusele elule. Hea eesmärk arvestab sinu töökoormuse, eluetapi ja ressurssidega. See ei eelda, et sa muutud kellekski teiseks või hakkad elama täiesti teistsuguses tempos. Realistlik eesmärk toetab järjepidevust ja aitab liikuda edasi nii, et areng ei tule heaolu arvelt.

Eesmärk ei pea olema suur. Vahel on kõige mõjuvam eesmärk hoopis lihtne ja inimlik: õppida paremini piire seadma, võtta teadlikult aega mõtlemiseks, küsida sagedamini tagasisidet või lõpetada tööpäev õigel ajal. Need ei pruugi paista CV-s, aga nende mõju heaolule ja tulemuslikkusele on märkimisväärne.

Mis saab eesmärkidest pärast nende seadmist?

Eesmärkide seadmine on alles algus. Tõeline töö algab pärast. Kõige sagedasem põhjus, miks eesmärgid ununevad, on see, et nad jäävad paberile või süsteemi, aga ei jõua igapäevaellu. Selle vältimiseks aitab regulaarne, lihtne kontakt eesmärgiga.

Kasulikud on väikesed rituaalid: kord kuus endalt küsimine, kuidas mul sellega läheb; kvartaalne paus, kus vaadata üle, kas eesmärk on endiselt asjakohane; vestlus juhiga, kus eesmärk ei ole hinnata, vaid mõtestada. Eesmärke võib ja vahel peabki muutma – see ei ole läbikukkumine, vaid küpsus.

Organisatsioonis tasub luua kultuur, kus eesmärgid ei ole ainult mõõdikud, vaid vestluste alus. Kui eesmärkidest räägitakse avatult ja inimlikult, tekib usaldus. Ja usaldus on pinnas, kus kasvavad nii tulemused kui ka heaolu.

Aasta algus ei nõua, et me oleksime paremad, kiiremad või efektiivsemad versioonid iseendast. Ta pakub lihtsalt võimalust vaadata korraks suunda ja küsida: kas see tee, mida mööda ma liigun, on minu jaoks õige? Hästi seatud eesmärk ei sunni jooksma, vaid aitab liikuda teadlikult. Ja mõnikord ongi kõige olulisem eesmärk lubada endale rohkem selgust, rahu ja tähendust, nii töös kui inimesena.


Artikli autor

Anastassia Murašina

Siffi juhtiv psühholoog ja programmikoordinaator

LinkedIn

 
Previous
Previous

Kuidas arendada oma inimesi ja vältida pudelikaelu juhtimises?

Next
Next

Ain Käpp: platvormitöö direktiivi üle võtmisel peab säilima paindlikkus