Alates 1. septembrist 2025 asendus haridusseaduses koolikohustuse mõiste õppimiskohustuse mõistega. Õppimiskohustus algab 7. eluaastaga ja kestab 18-aastaseks saamiseni (seni kehtis koolikohustus kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni). Õppimiskohustuse ea tõstmine tähendab kohustust jätkata õpinguid ka pärast põhihariduse omandamist. Kui enne 18. eluaastat täidetakse kutsehariduse või keskhariduse lõpetamise nõuded, loetakse ka õppimiskohustus täidetuks.

Õppimiskohustust ei rakendata neile, kes on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse varem kehtinud redaktsioonis sätestatud koolikohustuse täitnud enne tänavu aasta 1. septembrit. Teisisõnu, kui isik lõpetas põhikooli või sai 17-aastaseks enne 1. septembrit 2025, siis talle ei rakendu uued õppimiskohustuse reeglid.

Näide: Mari lõpetas põhikooli 2025. aasta kevadel. See tähendab, et ta täitis juba vana seaduse järgi oma koolikohustuse. 2025. aasta sügisel jõustuvaid uusi õppimiskohustuse reegleid Mari enam täitma ei pea (st ta ei pea õppima gümnaasiumis või kutsekoolis), sest tema täitis oma koolikohutuse vanade reeglite järgi enne 1. septembrit 2025.

Kuigi näites toodud Maril enam õppimiskohustust ei ole, tuleb tööandjal nüüdsest olla tähelepanelik ning arvestada sellega, et alates 1. septembrist on enamikul noortest õppimiskohustus täitmata, kuna nad alles omandavad kesk- või kutseharidust ega ole veel 18-aastaseks saanud. See mõjutab lubatud tööaja pikkust.

Õppimiskohustusliku noore tööaeg

Kui varem võis 15–17-aastane mittekoolikohustuslik noor töötada kuni 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevases ajavahemikus, siis alates 1. septembrist 2025 on ta suure tõenäosusega õppimiskohustuslik ning võib täistööajaga töötada vaid koolivaheajal ja sedagi vaid poole koolivaheaja pikkusest. Õppeveerandi kestel võib noor väljaspool kooliaega töötada 2 tundi päevas ja 12 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.

Kui õppimiskohustuslik alaealine teeb kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal, siis võib tema tööaeg õppeveerandi kestel väljaspool kooliaega olla 3 tundi päevas ja 12 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.

Ka tööpäeva lubatud lõpp nihkub varasemaks, st kui 15–17-aastane mittekoolikohustuslik noor võis töötada kella 22-ni, siis alates septembrist võib õppimiskohuslik töötaja töötada kuni kella 20-ni.

Muus osas kehtivad varasemad töölepingu seaduse sätted, näiteks piirang teha tööd vahetult enne koolipäeva algust või töötamiseks koolivaheajal rohkem kui pool iga koolivaheaja kestusest. Jätkuvalt on lubatud alaealisel teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal täiskasvanu järelevalve all vahemikus kella 20st südaööni.

Kuna õppimiskohutusega noorel on koolitöö perioodil lubatud töötamise aeg piiratud ja õppetöö vaheaegadel saab tööd teha rohkem, siis on oluline jälgida, et vajalikud muudatused töölepingus oleks iga kord korrektselt tehtud.

Esimene tööandja näitab suunda tulevikuks

Kooli kõrvalt töötav noor teeb esimesi samme töömaailmas. Elu esimene tööandja on noore jaoks seega töömaailma suunanäitaja, mistõttu on ülimalt oluline toetada tasakaalu kooli ja töö vahel ning luua tingimused, kus noor saab nii õppida ja kasvada kui ka panustada tööellu. Just sellises koostöös omandab noor praktilisi oskusi, õpib vastutust ning saab teadlikuks, mida tööelu tegelikult tähendab. Tööandja jaoks on see võimalus kujundada tulevast talenti, kelle väärtused ja tööharjumused kujunevad paljus just esimeses töökohas tunnetatud ja kogetud töökultuurist.

Noor ja õppepuhkus

Õppimine on siiski noorele esmatähtis ega peaks jääma töö varju. Nii on ka kooli kõrvalt osalise ajaga töötajal õigus õppepuhkusele. Õppepuhkuse eesmärk on anda töötajale vaba aega õppimiseks. Koolitustel osalemiseks on töötajal õigus saada kalendriaasta jooksul õppepuhkust kokku kuni 30 kalendripäeva.

Formaalõppe (üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolis õppekava alusel toimuv eesmärgistatud õpe) ja tööalase koolituse eest tuleb tööandjal maksta töötajale 20 kalendripäeva eest keskmist kalendripäevatasu. Ülejäänud 10 kalendripäeva ulatuses saab töötaja võtta tasustamata puhkust. Formaalõppe lõpetamiseks antakse töötajale õppepuhkust täiendavalt 15 kalendripäeva, mis tuleb tasustada töötasu alammäära ulatuses.

Seadus ei kohusta töötajat õppepuhkust võtma ühe osana, vaid töötjal on võimalik võtta õppepuhkust ka üksikute tööpäevadena. Õppepuhkust ei saa võtta, kui õppepuhkuse päevad langevad üksnes töötaja puhkepäevadele. Õppepuhkuse kasutamiseks peab töötaja tegema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse 14 kalendripäeva enne soovitud puhkuse algust ning lisama juurde kooli teatise õppimise kohta.

Kui töötaja on esitanud korrektse õppepuhkuse avalduse, siis saab tööandja keelduda õppepuhkuse võimaldamisest ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Töötajale asenduse mitteleidmine või samal ajal mitme töötaja puudumine ei ole hädavajadus. Puuduvate töötajate asendamine on tööandja tavapärane tööalane vastutus.

Kolm soovitust tööandjale, kes pakub tööd koolinoorele

Arvesta kooligraafikuga. Paku paindlikke tööaegu, et noor saaks keskenduda eelkõige õpingutele ning vältida liigset koormust.
Ole juhendaja, mitte ainult tööandja. Anna noorele selgeid juhiseid ja regulaarset tagasisidet – see on tema esimene kokkupuude töömaailmaga ning kogemus kujundab tema edasisi hoiakuid.
Toeta arengut. Loo võimalusi, kus noor saab õppida uusi oskusi ja võtta vastutust, mis kasvatab tema enesekindlust ning väärtustab sinu ettevõtet hea tööandjana.

Allikas: Tööinspektsioon