Tänavu 1. septembril jõustus haridusseaduse muudatus, millega tõsteti õppimiskohustuse iga 18. eluaastani. Sellega seoses hakkas ka 15–17-aastastele põhikooli lõpetanud alaealistele automaatselt kehtima tööaja piirang, mis lubab neil teha tööd 2-3 tundi päevas ja 12 tundi nädalas. Minister Erkki Keldo tegi Riigikogule ettepaneku avalikkuses palju vastukaja saanud muudatus tagasi pöörata ehk lubada põhikooli lõpetanutel edaspidi käia kooli kõrvalt tööl rohkem.

“Õppimiskohustuse ea tõstmine tõi kaasa tööaja piirangu automaatse laienemise 15–17-aastastele, kel varasemalt oli lubatud õppetöö kõrvalt täisajaga töötada. Viimastel nädalatel on avalikkuses tekkinud debatt selle üle, kas piirang on mõistlik ja kui palju peaksid või tohiksid alaealised koolis käimise kõrvalt tööl käia. Seadusemuudatus võimaldab meil selles küsimuses tulla vastu noorte, ettevõtjate ja huvirühmade soovidele,” selgitas Keldo ettepaneku tagamaid.

Koolikohustuslikule töötajale on alati kehtinud seadusest tulenev töötamise aja piirang – maksimaalselt 2-3 tundi päevas ja 12 tundi nädalas õppeveerandi kestel. Seoses tänavu 1. septembril jõustunud õppimiskohustuse ea tõstmisega 18. eluaastani hakkas sama piirang kehtima ka 15–17-aastastele.

Nüüd tegi majandus- ja tööstusminister ettepaneku varasem olukord 15–17-aastaste töötajate puhul taastada. Muudatuse tulemusel võiksid põhikooli lõpetanud alaealised soovi korral ja seadusliku esindaja nõusolekul töötada kooli kõrvalt rohkem ehk kuni täistööajaga.

Minister rõhutas, et õppimiskohustuse ea tõstmise eesmärk on tagada, et noored omandaksid gümnaasiumi- või kutsekeskhariduse. “Eesti tööturg vajab haritud ja kvalifikatsiooniga inimesi, see on aastaid olnud ka ettevõtjate üks peamisi murekohti. Põhiharidusest paraku ei piisa, et omandada tänapäeva tööturul vajalikud üldoskused, mis tagavad töökoha muutuvas töömaailmas nende elukaare jooksul,” rääkis Keldo.

Ministri sõnul ei saa kvaliteetne hariduse omandamine käia käsikäes täistööajaga töötamisega, ent paindlikum seadusandlus jätaks noortele valikuvabaduse.

“Kui on tragisid õpilasi, kes suudavad koolis hästi hakkama saada ja kel jääb selle kõrvalt veel soovi ja aega tööle minna ning nende vanemad on nõus, siis riigina me seda takistada ei soovi. Küll aga panen nii noortele, lapsevanematele kui ka tööandjatele südamele, et lapse koht on ennekõike koolis ja töötamine ei tohi kahjustada lapse õppimist või tervist. Kui tahame, et meie lastel oleks tulevikus võimalus tööturul edukad olla ja luua lisandväärtust, peame väärtustama haridust,” lisas majandus- ja tööstusminister.

Täiendav muudatusettepanek lisatakse Riigikogus teisel lugemisel oleva töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõule (602 SE), millega luuakse tööandjale ja töötajale võimalus sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid.

Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium