Töötajate palgaootus oma praegusel ametikohal on kasvanud aastaga 200 euro võrra ja jõudnud 2300 euroni (mediaan). Töökoha vahetamisel soovitakse teenida mõnevõrra rohkem – 2457 eurot kätte, näitavad Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee korraldatud üle 6300 osalejaga tööturu- ja palgauuringu tulemused.

Aasta tagasi oli soovitud netotöötasu mediaan praegusel ametikohal 2100 eurot ning töökoha vahetamisel 2300 eurot. Seega on töötajate palgaootused aastaga kasvanud, kuid töökoha vahetamisel oodatava töötasu kasv on olnud tagasihoidlikum.

„Palgasoovide tagasihoidlikum kasv töökoha vahetamisel iseloomustab tänast tööturu olukorda, mille jõujooned on jätkuvalt tööandjate kasuks,“ selgitas tööportaali CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt. „Tihe konkurents vabadele ametikohtadele vähendab töötajate enesekindlust ja sunnib oma palgasoove korrigeerima,“ lisas Auväärt.

Palgaootuste käärid on üsna suured. Poolte küsitluses osalenute palgaootus jääb vahemikku 1700–2300 eurot, kümnendik töötajatest lepiks ka 1400-eurose või väiksema palgaga, sama paljud tahaksid teenida aga üle 4000 euro kätte.

Töötasu ootused on ametirühmade lõikes väga erinevad. Lihttööliste ja klienditeenindajate soovitud netotöötasu mediaan on 1500 eurot kuus. Oskustöölised ning seadme- ja masinaoperaatorid soovivad teenida 2000 eurot kätte ning tippspetsialistide palgaootuse mediaan läheneb 3000 eurole.

Palgasurve on aastaga pisut vähenenud

Tegelikult teenitava ja soovitud netotöötasu mediaani erinevus on eelmise aastaga võrreldes mõnevõrra siiski vähenenud. Kui aasta tagasi oli vahe 530 eurot, siis tänavu 488 eurot. Palgasurve ehk soovitud ja tegelikult saadava netotöötasu mediaani erinevus on seega praegu 21%, mida on 4 protsendipunkti vähem kui eelmisel aastal samal ajal.

„Lisaks tavapäraselt aasta alguses toimunud põhipalkade korrigeerimisele on netopalga kasvule mõju avaldanud maksuküüru kaotamine, mis on vähendanud mõnevõrra palgasurvet,“ kommenteeris tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.

Palgasurve on suurem oskustööliste, seadme- ja masinaoperaatorite ning mootorsõidukite juhtide seas. Paremini vastavad tegelikud töötasud ootustele juhtide, tippspetsialistide ja keskastme spetsialistide ametirühmades.

Enamik vastajaid soovitud töötasu saamist tõenäoliseks ei pea

Soovitud töötasu saamist peab tõenäoliseks või väga tõenäoliseks vaid väike osa vastajatest. Enamik (80%) vastajatest hindab soovitud töötasu saavutamist lähiajal pigem ebatõenäoliseks või täiesti ebatõenäoliseks.

„Vabades kommentaarides tõid töötajad sageli välja, et soovitud töötasu oleks võimalik saavutada peamiselt töökohta vahetades või suurema töökoormuse arvelt. Samuti tunnetatakse, et palkade kasv ei jõua alati elukalliduse tõusule järele,“ ütles Seeder.

„Töökoha vahetamisel oleks see tõenäoline”

„Lähiajal, 3 kuu perspektiivis, vahetan tööandjat. Saan oma küsitud palga.”

Riigi ja haridusvaldkonna töötajad pidasid soovitud palga saamist vähetõenäoliseks eelkõige seetõttu, et nende sektoris on palgavõimalused piiratud. Samuti tõid vastajad esile ettevõtete majandusliku ebakindluse ning selle, et palgatõus oli neil hiljuti juba toimunud või vaadatakse palkasid organisatsioonis üle vaid kord aastas.

„Töökohal on kitsikus käes, hea, kui see palganumbergi säilib”

„Tundub, et töötasu suurendamine on lihtsam ja tulemuslikum töökohta vahetades kui palka juurde küsides.”

„Töötasu on võimalik suurendada suurema koormusega (rohkem tunde), kuid see ei ole jätkusuutlik.”

„Kuigi tööandja tõstab igal aastal palka umbes 5% ning see on konkurentsivõimeline, on elukalliduse tõus siiski suurem.”

„Seoses keerulise majandusliku olukorraga on meie firmas töötasu külmutatud.”

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste, tööturukäitumise jms muutusi. Töötajate ja tööotsijate küsitlusele vastas 6301 inimest.

Allikas: Palgainfo Agentuur