Maikuus registreeriti 257 tööõnnetust. Jagame üht lugu õnnetusest, mis oleks võinud lõppeda väga traagiliselt.

55-aastane teraviljatöötluse operaator sattus tõsisesse tööõnnetusse, kui ta kukkus neljandalt korruselt alla, avatud liftikabiini šahti. Mees oli parajasti elevaatori tootmisruumis, kus ta pidi tootmisjääkide koti liftiga madalamale korrusele toimetama.

Ohtlik olukord tekkis hetkega – töötaja liikus selg ees lifti poole, kott käes. Lifti ennast ei olnud veel kohal, ent liftišahti uksed olid avanenud. Märkamata avatud šahti, astus mees tühjusesse ja kukkus 13 meetri sügavusele, esimesel korrusel asuva lifti katusele. Õnneks jäi ta ellu, kuid viibis juhtunu järel töövõimetuslehel 39 päeva.

Õnnetuse põhjuseks oli elevaatori lifti šahtiukse tehniline rike, mille tingis lukustusmehhanismi kulumine ja deformatsioon. Rikke tõttu oli võimalik šahtiuks avada ka siis, kui lifti kabiin ei viibinud korrusel. Töötaja ise nentis, et ta ei arvestanud võimalusega, et uksed võivad avaneda ka tühja šahti korral.

„Ettevaatamatusest võib juhtuda õnnetusi, mistõttu peab ka rutiinse tegevuse korral olema hoolas. Töökeskkondades võib ette tulla ootamatusi, olgu selleks ehituseprotsessis olev auk põrandas või ebatasane aste. Sellised kohad tasub vajadusel piirata ja märgistada. Kui ebatasasel astmel on kaugele silma torkav märgistus, siis on tõenäosus, et keegi sinna komistab, palju väiksem,“ sõnab Tööinspektsiooni järelevalveosakonna juhataja Elina Soomets.

Tööohutus ei sõltu ainult töötaja tähelepanelikkusest, vaid sama oluline on ka tehnosüsteemide korrashoid ja kontroll. Muidugi peavad ka töötajate teavitamine ja ohutusalane juhendamine olema igapäevase töö osa, mitte formaalsus.

See juhtum on karm meeldetuletus: üks vale samm võib muuta elu. Aga hästi korraldatud tööohutus aitab õnnetusi ennetada.

Allikas: Tööinspektsioon