Tööandjate palgatõusu plaanides on kergeid elavnemise märke

65% tööandjatest on viimase kaheksa kuu (september 2024 – aprill 2025) jooksul tõstnud töötajate põhipalkasid ja veidi üle veerandi (28%) plaanib seda teha veel sel aastal – viimane näitaja on mõnevõrra kõrgem kui aasta tagasi. Uusi töötajaid plaanib värvata üle poole (64%) tööandjatest, samas kui 11% tööandjatest kavandab koondamisi, selgub Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee 2025. aasta aprillis korraldatud tööandjate küsitluse tulemustest.

Kuigi ligi kaks kolmandikku (65%) küsitluses osalenud organisatsioonidest oli töötajate põhipalkasid tõstnud, leidus ka üksikuid näiteid, kus mõnes töötajate grupis oli palku vähendatud.

 „Palgamuudatused rakendusid peamiselt selle aasta jaanuaris ja puudutasid üle pooltel juhtudel kõiki organisatsiooni töötajaid. Palgatõus jäi sagedamini 5–6% piiresse. Juhtide ja tippspetsialistide palgad kasvasid veidi rohkem, 7–10%, aga oli ka organisatsioone, kus klienditeenindajate ja lihttööliste palgatõus küündis 10%-ni,“ selgitas tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Kõrgemat haridust eeldavate ametikohtade töötajate palkasid tõstetakse tavaliselt suurema sammuga. Klienditeenindajate palgakasvu mõjutab mingil määral alampalga kasv, mis tõusis selle aasta alguses 5,31 euroni tunnis,“ lisas Kadri Seeder.

Eelmisel kevadel korraldatud küsitluse tulemused olid sarnased – viimase kaheksa kuu jooksul oli töötajate põhipalkasid tõstnud 65% vastajatest ja 26% plaanis seda teha järgnevate kuude vältel. 17% tööandjatest ei olnud põhipalkasid muutnud ega plaaninud seda ka teha.

Üle veerandis organisatsioonides on veel tänavu oodata palgatõusu

Palgatõusu plaanides on näha kerget elavnemist – veidi rohkem on neid, kes plaanivad palgatõusu, ja vähem neid, kes ei ole palku tõstnud ega kavanda seda teha või ei ole veel otsustanud. Selle aasta jooksul plaanib töötajate põhipalkasid tõsta veidi üle veerandi (28%) küsitluses osalenud organisatsioonidest. Sama paljud (28%) ei oska veel öelda, kas palgamuutused tulevad, 44% on aga kindlad, et palgamuutusi sel aastal enam ei tule. Vaid veidi üle kümnendiku (13%) küsitluses osalenud tööandjatest ei ole põhipalkasid muutnud ega kavatse seda ka teha.

Organisatsioonides, kus põhipalkade muutusi veel sel aastal plaanitakse, puudutavad need enamasti kõiki töötajaid, aga on ka organisatsioone, kus tõstetakse ainult osade töötajate töötasusid, näiteks tippspetsialistide või keskastme spetsialistide omasid. Kõiki töötajaid puudutav kavandatav palgatõus jääb sagedamini 3–4% või 5–6% ringi.

Seega näitavad küsitluse tulemused, et eelmise aastaga võrreldes on veidi rohkem neid organisatsioone, kus palgatõusu plaanitakse. Kavandatud palgatõus on aga eelmiste aastate tasemest madalam ja jääb sagedamini alla 5%, mis ei pruugi katta prognoositud hinnatõusu mõju sissetulekutele. 

Põhipalkade muutmise või muutmata jätmise otsust mõjutavad eelkõige organisatsiooni majandustulemused ning majanduse olukord ja prognoosid. Vajalike töötajate saadavus või puudus tööturul on samuti oluline mõjutegur, kuid selle tähtsus on vähenenud – kui kaks aastat tagasi pidas seda oluliseks palkade muutmise otsust mõjutavaks teguriks iga teine küsitluses osalenud tööandja, siis sel kevadel andis sama hinnangu veidi üle kolmandiku (37%).

Vähenenud on ka uute töötajate ja olemasolevate töötajate palgasoovide tähtsus palgamuutuste otsuste mõjutajana, kuigi üle poolte tööandjate hinnangul on palgaootused aastaga kasvanud. 

Aastaga on suurenenud nende organisatsioonide osatähtsus, kelle palgaotsuseid mõjutavad maksumuudatused. Kui aasta tagasi märkis 23% vastajatest, et maksumuudatused on nende otsust mõjutanud, siis sel kevadel andis sama vastuse pea kolmandik (31%). Alampalga tõus mõjutas palkade muutmise otsust alla viiendikus (17%) organisatsioonides.

Uusi töötajaid plaanib värvata 64% tööandjatest, 11% kavandab aga koondamisi

Võrreldes eelmise kevadega on veidi suurenenud nende tööandjate osatähtsus, kes on viimase kuue kuu jooksul uusi töötajaid tööle võtnud ja/või plaanib seda teha lähikuudel. Uusi töötajaid oli tööle võtnud 72% vastajatest ja 64% kavatseb seda teha, aasta tagasi olid vastavad näitajad 70% ja 63%.

Pisut on vähenenud töötajaid koondanud tööandjate osatähtsus – kui eelmisel aastal märkis 27% vastajatest, et on töötajaid viimase kuue kuu jooksul koondanud, siis sel kevadel oli neid 24%. Töötajate koondamisplaanid on üle kümnendikul (11%) organisatsioonidel, eelmisel kevadel oli neid 12%, kaks aastat tagasi aga vaid 5%. Koondatavate töötajate arv piirdub enamasti ühe-kahega.

Üle kolmandiku (37%) küsitluses osalenud tööandjate hinnangul on töötajate omal soovil lahkumine ehk vabatahtlik voolavus nende organisatsioonis viimasel ajal vähenenud, samas kui töötajate aktiivsus tööle kandideerimisel ja enda tööle pakkumisel on 40% tööandjate arvates suurenenud. See leevendab ka palgasurvet.

Palgainfo Agentuur ja Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee korraldavad kaks korda aastas tööandjate ja töötajate küsitlusi, millega uuritakse palkade, palgaootuste ja tööturukäitumise muutusi. Tööandjate küsitluse tulemused põhinevad 332 tööandja tagasisidel, kes kokku annavad tööd rohkem kui 50 000 inimesele. Küsitluse partnerid on tänapäevaseid töövorme edendav Elisa Eesti ja Tartu Ülikool. 

Küsitluste tulemuste graafikuid saab vaadata Palgainfo Agentuuri veebilehelt siit.

Allikas: Palgainfo Agentuur