Eesti personalijuhtimise aastauuringu tulemuste tutvustamise üritusel tegi ettekande ka Marge Kuzimin, kes rääkis osalejatele tehisintellektist (edaspidi TI) ning sellega seonduvatest võimalustest, trendidest ja ohtudest. Tekkinud mõtted pani ettekannet kuulates kirja Sirli Kivaste.

Tõsiasi on, et tänasel päeval kasutavad väga paljud meist juba nii tasuta kui tasulisi rakendusi, ent teadmised TI-st jäävad tihtipeale tagasihoidlikumaks kui võiks.

Lisaks on TI-ga endiselt seotud mitmed turvalisuse küsimused - meile küll öeldakse, et andmeid kogutakse, ent ei kasutata kellegi/millegi hüvanguks, aga kas me päriselt teame, on see ikka nii?

Näiteks kaebas New York Times TI arendajad kohtusse peale seda, kui selgus, et nende poolt avaldatud artikleid on nende enda teadmata ja loata kasutatud TI “õpetamiseks”.

Ka erinevate TI koolituste tase varieerub praegusel ajahetkel veel seinast-seina ning case studyde olemasolu on võrdlemisi lahja, mistõttu on veelgi olulisem jagada saadud teadmisi-kogemusi enda võrgustikuga.

“Ta” või “see”?

Oled sa mõelnud selle peale, kuidas sa suhtled TI-ga? Kas alustad vestlust “Tere”-ga või kirjutad lakooniliselt oma küsimuse-prompti tekstiaknasse?

Kuigi meile on teada, et tegemist on simulatsiooniga, kus tarkvaraline lahendus püüab ennekõike jäljendada inimlikkust ning jätta meile muljet, et suhtleme “omasugusega”, kipuvad paljud selle ära unustama, mis on samuti võrdlemisi inimlik. Küll aga tasub endale ikkagi meelde tuletada, et meie vastas ei ole inimene - TI-l ei ole emotsioone, vaid ta oskab statistiliselt väga õigesti ennustada.

Veelgi enam - TI isegi ei tea, mida meile vastab! TI ei mõtle sellele, vaid vastab vastavalt sellele, milleks on välja treenitud. Ehk siis meie inimestena oleme endiselt need, kes peavad lisaks enda küsimustele ka saadud vastuseid valideerima.

Näiteks, kas oled märganud, et TI-l on raskusi piltidel inimestel 10 sõrme kujutamisega? Miks? Sest kuskil pole konkreetselt ära defineeritud, et ühel käel on 4 sõrme ja 1 pöial, kättesaadava info põhjal teab TI ainult, et inimesel on 10 sõrme.

Agentne TI?

TI ajalugu ulatub juba võrdlemisi kaugele minevikku. Aaron Cohen lõi 1985. aastal joonistusprogrammi, mille tehtud piltide puhul oli juba keeruline aru saada, kas selle on teinud inimene või masin. 2017. aastat peetakse keelemudelite algusajaks, mis tekkis tehnoloogia, et tõlkida meie keelt (tükkidena) arvuti keelde. Tarkvarad hakkasid analüüsima, mis järjestuses neid tükke “ette söödetakse”, mille tulemusena tekkisidki tänapäevased keelemudelid.

TI eesmärk on suuta teha otsuseid, kuhu inimene justkui enam sekkuma ei pea. Näiteks on paljud endale loonud TI-assistendi, mis aitab teatud töölõike/-ülesandeid inimese eest ära teha. Ka Google-i otsing töötab sarnaselt, pakkudes meile variante, mida võiksime tahta otsida/kirjutada.

Samas kaasnevad sellega ka mitmed riskid, näiteks kasutas Amazon pikka aega TI-i enda värbamise ja valiku protsessis, lastes sel analüüsida kandidaatide CV-sid. Miks sellest siis loobuti? Sest selgus, et kuna tol hetkel oli tööturul rohkem mehi, hakkas TI selektsioonis just neid eelistama, põhjustates kallutatuse otsinguprotsessis.

Hea uudis on, et seniks, kuni TI hallutsineerib, on endiselt inimsekkumist vaja. Küll aga hoiatatakse meid juba täna, et peame olema valmis selleks, mil TI hakkab ületama inimvõimete piire. Näiteks kas sina oled juba saanud telefonikõne, kus teisel pool räägib mõni kuulus inimene? Või sinu oma hääl? Näitlejate puhul on see võrdlemisi tõsine probleem, sest nende hääl on kättesaadav, et kasutada seda petukõnede tegemiseks.

Tulevik?

Levinud seisukoht on, et TI peaks ikkagi ennekõike jääma inimkonna teenistusse. See, kas see ka nii saab olema, sõltub ennekõike.. meist ehk inimestest.

Otsused, mida langetame seoses TI-ga täna, mõjutavad tugevalt, kas tulevikus on võimalik säilitada turvalist keskkonda, kus TI-i kasutada.

Seega, järgmine kord, kui mõni keskkond küsib sinu käest, kas oled robot või inimene, tasub jääda rahulikuks. See annab meile kindlustunde, et TI ei ole õnneks (veel) nii arenenud, et iseseisvalt näiteks ettevõtet looma hakata.

Inimeste roll oli, on ja jääb. Aga milliseks?

Marge Kusmini ettekande AI võimalustest, trendidest ja ohtudest leiab siit.