Tööandjate ja ametiühingude esindajad ei jõudnud tänasel läbirääkimisel kokkuleppele 2026. aasta alampalga küsimuses. Läbirääkimised jätkuvad riikliku lepitaja juures.

Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp. “Ametiühingute ettepanek oli ultimatiivne – võtke vastu 11,8% alampalga kasv või liigume edasi riikliku lepitaja juurde. Niivõrd kiire alampalga kasv praegustes majandusoludes ei ole tööandjate vaatest realistlik, sest majandus ei ole pikalt kestnud seisakust välja tulnud ja majanduse olukord ei ole läinud vastavalt prognoositule. Viimased kaks aastat on majandus langenud ja selleks aasta majanduskasv tuleb aasta tagasi ennustatust samuti madalam ehk nullilähedane.

Sellest hoolimata on tööandjad palku tõstnud ja alampalk on viimasel 10 aastal kasvanud kiiremini nii hindadest kui keskmisest palgast. 10 aasta keskmine alampalga kasv on olnud 8,6%, keskmine palk on samal ajal kerkinud 7% ja tarbijahinnaindeks 4,8%.

Tööandjate ettepanek oli kergitada alampalka järgmisel aastal Eesti Panga prognoositud keskmise palgakasvu võrra ehk 5,1%. See oleks ühtlasi kõrgem kui järgmiseks aastaks ennustatud hinnatõus ehk alampalga ostujõud paraneks. Ettepanek on kompromiss tööandjate vahel, sest mitmetes sektorites ei ole võimalik järgmisel aastal palku tõsta.“

Alampalga kokkuleppeni kehtib 2025. aasta miinimumtasu

Miinimumpalk ehk riikliku töötasu alammäär on madalaim tasu, mida tööandja võib Eestis maksta täistööajaga töötavale inimesele.

Selle suuruse lepivad igal aastal kokku sotsiaalpartneriteks olevad Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit ning selle kinnitab Vabariigi Valitsus.

Sel aastal on töötasu alammäär 886 eurot, mis kehtib seni, kuni saavutatakse alampalga kokkulepe 2026. aastaks.

Allikas: Eesti Tööandjate Keskliit