Mis on töökoha EQ ehk emotsionaalne intelligentsus?

14 May

Tänapäeva kiirelt muutuvas ja kõrgete ootustega töökeskkonnas on üha tähtsam, et töötajad suudaksid mitte ainult kiiresti tööülesandeid täita, vaid ka mõista ja arvestada oma kolleegide ja klientide emotsioone. Siin tuleb mängu emotsionaalne intelligentsus (EI) – oskus, mis on mitte ainult meeskonnatöö alus, vaid ka edu võti.

Kas Sina juba tead, mis on emotsionaalne intelligentsus?

A) Võime juhtida oma tundeid, aga mitte teiste omi

B) Võime mõista ja juhtida oma ja teiste emotsioone

C) Võime keskenduda ainult ratsionaalsetele otsustele

Mõtle sellele, enne kui vastad:

Emotsionaalne intelligentsus ei seisne ainult selles, et suudame oma emotsioone kontrollida. Tegelikult on see oskus, mis on seotud meie suutlikkusega mõista mitte ainult oma tundeid, vaid ka teiste inimeste emotsioone ja nende vajadusi. Kas mõtled hetkeks sellele, kuidas inimesed reageerivad, kui neid tõeliselt mõistetakse? See on osa EI-st – oskus suhelda nii, et kõik tunnevad end väärtustatuna.

Oled valmis vastama?

Õige vastus on: B) Võime mõista ja juhtida oma ja teiste emotsioone.

Empaatia: Kuidas see aitab meil koostööd teha?

Üks emotsionaalse intelligentsuse võtmekomponente on empaatia – see on võime mõista, kuidas teine inimene end tunneb, ning sellele vastavalt reageerida. Empaatia on rohkem kui lihtsalt kaastunde tundmine – see on aktiivne kuulamine ja suhtlemine, mis aitab üles ehitada tugevamaid suhteid töökohal ja tagada tõhusamat meeskonnatööd.

Mõtle sellele dialoogile ja küsi endalt: Kas siin on empaatiat?

Terje: “Ma olen väsinud ja tunnen, et ei jaksa enam.”
Kristiina: “Mis siis, et sa väsinud oled, meil on tähtajad, tee ikka oma osa!”

Kas see on empaatia? Ei. See on puuduva empaatia näide. Kolleeg 1 vajab mõistmist ja toetust, mitte lihtsalt ülesande täitmisele keskendumist. Tõeline empaatia oleks kuulata ja reageerida, näiteks küsides: “Kuidas sa end tunned? Kas saan kuidagi aidata?” Selline lähenemine aitab luua usaldusväärseid suhteid ja soodustab meeskonnatööd.

Empaatia on oluline ka juhtimisstiilis. Liider, kes tunneb oma meeskonna vajadusi ja arvestab nendega, suudab luua avatud ja usaldusväärse töökeskkonna. Empaatilised juhid pakuvad tuge ja tagasisidet, mis aitab meeskonnal töötada paremini koos.

Emotsionaalne intelligentsus ei ole ainult tarkus, vaid oskus, mida saab teadlikult arendada. Siin on mõned saladused, mida psühholoogid soovitavad, et arendada emotsionaalse intelligentsuse taset töökohal.

Eneseteadvus:

Kui sa mõistad oma tundeid, saad neid paremini juhtida. Näiteks, kui tunned ärritust, küsi endalt: “Mis selle taga on? Kas see on töökoormus või midagi muud?”

Emotsionaalne teadlikkus aitab meil vältida liigset üle reageerimist ja hoida tasakaalu töökohal. Kui suudame mõista oma sisemisi reaktsioone, saame neid ka teadlikult juhtida, et mitte lasta neil oma tööelu üle võtta.

Enesejuhtimine:

Kui tunned, et viha või stress on teel, siis kasuta lõdvestustehnikaid, nagu sügavad hingetõmbed või paus, et rahuneda. Emotsioonide juhtimine on eriti oluline stressirohketel hetkedel, näiteks kui tähtajad kiirustavad ja töökoormus suureneb. Kõik need väikesed pausid aitavad meil säilitada kontrolli ja mitte lasta emotsioonidel üle võtta.

Sotsiaalne teadlikkus:

Kui sa märkad, et kolleegil on raske või ta tunneb end unustatud, saad teda aidata, pakkuda tuge ja vältida konflikte. Sotsiaalne teadlikkus tähendab teiste tunnete mõistmist ja reageerimist õigel viisil. Kui me märkame, mis toimub meie ümber, suudame pakkuda vajalikke tugiliine ja vältida pingeid, mis võivad meeskonnas tekkida.

Suhtlemisoskused:

Hea suhtlemine on emotsionaalse intelligentsuse üks peamisi komponente. Aktiivne kuulamine ja empaatia aitavad tagada, et sõnum jõuab õigesti kohale. Samuti on oluline märgata keelelisi ja mitteverbaalseid signaale, mis räägivad rohkem kui sõnad ise. Näiteks, kui su kolleegil on rusikas käes, aga ta ütleb “Ei ole midagi” on oluline mõista, et seal on tegelikult midagi, mida tuleks arutada.

Töökohal, kus on kõrge emotsionaalne intelligentsus, on vähem konflikte, rohkem koostööd ja rahulolevamad töötajad. Ja need töötajad on sageli ka produktiivsemad. Kuigi paljusid organisatsioone huvitavad töötajate ametialased oskused, ei tasu alahinnata inimestevahelisi oskusi. Emotsionaalne intelligentsus võib olla just see tegur, mis eristab keskpärase töötaja suurepärasest.

Emotsionaalse intelligentsuse arendamine töökohal on palju enamat kui lihtsalt “heade tavade” järgimine. See on praktiline investeering, mis parandab meeskonnatööd, suurendab töötajate rahulolu ja tõstab ettevõtte üldist edu. Kui töötajad suudavad arvestada oma ja oma kolleegide emotsioonidega, luua tugevad suhted ja arendada empaatiavõimet, saavad nad töötada palju tõhusamalt ja tasakaalukamalt.

Emotsionaalne intelligentsus ei ole lihtsalt oskus, see on elustiil, mis muudab tööelu mõtestatumaks. Kui suudame aru saada mitte ainult oma tunnetest, vaid ka teiste omadest, saame töötada koos, et saavutada rohkem ja luua paremaid tulemusi.