Juhtimispõhimõtted otse lahinguväljalt

Juhtimiskoolitusi pakkuv ettevõte Combat Ready toob veteranide kogemused lahinguväljalt otse tsiviilmaailma ettevõtete juhtideni. Combat Ready asutaja ja veteran Remo Ojaste tutvustab lahingureeglite sobitumist juhtimispraktikatesse.

Remo Ojaste sõnul on iga inimene juht, juhtides iseennast ja oma elu nii kodus, tööl kui ka kogukonnas. Juhiks aga ei sünnita. Selleks, et olla hea juht, peab juhtimisoskust pidevalt treenima ja arendama.

Üks põhilisi juhtimispõhimõtteid, millest Combat Ready oma koolitusprogrammis lähtub, on ülim vastutus. „Ülim vastutus tähendab vastutuse võtmist kõige eest, mis elus parasjagu toimub. Mina ise olen oma elu omanik ja see, mis minu elus toimub, on minu tegevuse või tegematuse tulemus. On olukordi, mida me ei saa mõjutada ja ära hoida, näiteks koroona või sõda, aga saame alati võtta vastutuse, kuidas olukorrale reageerime,“ selgitab Ojaste.

Juht saab kõige paremini mõjutada meeskonda oma eeskujuga. „Juhina tuleb kõigepealt alustada iseendast ja olla piisavalt vastutustundlik. Hea juht ei pea ütlema, et ta on hea juht, sest meeskond teab, kui see nii on. Sama kehtib ka hea meeskonnaliikme puhul. Ka vastutuse võtmine käib eeskuju näidates, mitte sellest rääkides.“

Efektiivne meeskond algab iseseisvusest

Ojaste sõnul tuleb elus ja ettevõttes juhtimisega hakkama saamiseks treenida nii, nagu valmistuksid lahinguks. „Uue töötaja sisseelamisprogramm peaks olema nii ligilähedane päris tööle kui vähegi võimalik. Kindlasti peaks rääkima tehtud vigadest ja kui teooria on omandatud, siis mängida võimalikud olukorrad praktikas läbi. See töötab väga hästi ka ohutuse puhul, näiteks kasutatakse olukordade läbimängimist tuletõrjeõppustel,“ ütleb Ojaste.

Meeskond on efektiivne siis, kui iga inimene on tiimis iseseisev ning panustab enesearengusse. „Me ei oska kõiki asju ideaalselt teha ja seetõttu peame pidevalt õppima, arenema ja üksteist juhendama. Efektiivses meeskonnas arendavad kõik ennast võimalikult iseseisvalt. Esmalt peaksid inimesed veidi ise pusima, et mõista, millest nad aru ei saa. Küsima peaks minema siis, kui mõistus saab otsa. Iseseisvus on efektiivsus,“ sõnab Ojaste.

Juhi ülesanne on omada informatsiooni tervikpildist ja selle põhjal teha otsuseid, kui keegi teine ei otsusta. Juht näeb, mis ümberringi toimub, teab strateegiat ja seda, kuhu tahetakse jõuda. „Juhina mõtlen, mida teeb vastane, et olla temast kogu aeg mitu sammu ees. Meeskonna ja olemasolevate ressursside juhtimiseks on vaja end aeg-ajalt olukorrast eraldada, et näha laiemat pilti,“ jagab Ojaste nõuandeid.

Ta lisab: „Juht peaks meeskonnaga koostööd tegema seni, kuni meeskond on iseseisev. Seejärel peaks juht eemalduma ja võtma juhtida järgmise missiooni. Nii saavad meeskonnaliikmed maksimaalselt areneda, nad ei ole juhist sõltuvad ja suudavad ellu viia ettevõtte missiooni.“ Sellises meeskonnas rakendub hajutatud juhtimine, kus iga meeskonna liige veab oma osa ja on valmis vajalikul hetkel juhtima ka tervikpilti.

Hajutatud juhtimine on oluline ka ohutuse tagamiseks. „Olin Kaitseväes instruktor, kes õpetas teisi lõhkeainega ümber käima ja lõhkama. See on üsna ohtlik keskkond. On vaja, et iga mees mõtleks ise, sest kõike ei suuda juhid näha. Võin rääkida, et detonaator on ohtlik, aga kui inimene ise ei mõtle ja paneb selle näiteks suhu, siis on jama. Tema jääb jäsemest ilma või teeb vea, mille tulemusel saab keegi teine viga,“ ütleb Ojaste.

Igaüks vastutab ja tegutseb ühise eesmärgi nimel

Ojaste toob välja, et vastutuse võtmiseks peab igaüks aru saama, miks ta midagi teeb. „Tuleb mõelda, mis on minu missioon ja miks ma teen neid asju, mida ma teen.“ See aitab prioriteete seada ning näha, kas töötaja tegevused lähevad ettevõtte joondusega kokku.

„Joondus algab visioonist, millele järgnevad missioon, väärtused, strateegia, prioriteedid, eesmärgid ja mõõdikud ning lõpuks taktika ehk see, mida tehakse kõige madalamal liinil. Tihti kaob visioon ära ja jäädakse numbritesse kinni. Väga paljud inimesed tulevad ettevõttesse millegi muu kui raha pärast ja kui joondus pole korras, siis inimesed lähevad ära,“ ütleb Ojaste. Joonduse töötamiseks peavad töötajad ja juhtkond üksteisele vastu tulema. Sisuliselt tähendab see mõtestamist, kas töötaja tegevus läheb kokku ettevõtte eesmärkidega ja eesmärgid omakorda prioriteetide ja strateegiaga.

„Kaitseväes on selline mõiste nagu ülema kavatsus, mis koosneb eesmärgist, meetodist ja lõpptulemusest. Eesmärk ja lõpptulemus antakse ette ning spetsialist või meeskond valib meetodi ja teeb plaani. Ülemad ei tea kunagi, kuidas on olukorda kõige parem lahendada, sest nad ei ole spetsialistid. Just meeskond loob plaani, sest nemad lähevad olukorda lahendama ja kellegi teise plaani oleks keeruline ellu viia,“ selgitab Ojaste.

Organisatsiooni toimimiseks peab iga ettevõttes olev meeskond arvestama teiste tiimidega, et liikuda koos ühise eesmärgi suunas. „Üks lahingureegel on „kata ja liigu“. See tähendab, et peame üksteist katma osakondades üle organisatsiooni, mitte ainult ühe osakonna sees. Kui üks osakond ettevõtte sees kaotab, siis kaotavad kõik. Kui näiteks tootmine ei tööta, siis pikka pidu ei ole,“ selgitab Ojaste.

Ohutusreeglite mõtestamine

Töö iseloom võib küll olla ohtlik, aga inimesele, kes teeb seda tööd päevast päeva, muutub see harjumuspäraseks. Nii võivad ette tulla ohtlikud olukorrad – mõeldakse, et kõik on tuttav ja ollakse juba nii kogenud, et ohutusvarustust ega -protsesse pole enam vaja.  

Ojaste selgitab: „Ohutus ise on ju igav. Palju põnevam on pärast rääkida lugu, kuidas ma midagi ohutusvarustuseta tegin, sest olen niivõrd kõva mees. Kõvad mehed saavad aga surma ja võtavad halvemal juhul kellegi teise ka kaasa. Kaotavad selle inimese lähedased.“

Ojaste toob välja, et igal hetkel on oluline meelde tuletada vastust miks-küsimusele. „Iga töötaja roll on küsida ja mõtestada enda jaoks pidevalt uuesti, miks ta ohutusreegleid täidab, ning juhi roll on näidata eeskuju. Kui juht ise reegleid ei täida, ei taha seda teha ka töötajad. Mõistmine tagab distsipliini ja distsipliin võrdub tegelikult vabadusega – järgides ohutusreegleid, oled sa terve ja saad elada. Inimese kalduvus on olla mittedistsiplineeritud ja mugav. Tuleb luua lihtsad ja selged protseduurid, mille täitmine on distsipliiniga sisse harjutatud ja nii käe sees, et neid täidetaks automaatselt, “ ütleb Ojaste.

Kaitseväe ohutusreeglid on suures osas tulnud sellest, et keegi on teinud midagi valesti. Seetõttu on loodud mitmekordsed ohutusreeglid, mis on mõeldud hakkama saamiseks just sellistes situatsioonides, mis võivadki valesti minna, eriti kui inimene on väsinud. Ohutusreeglite täitmine harjutatakse distsipliiniga sisse. „Näiteks relv suunatakse alati ohutusse kohta ning mitte kunagi inimese suunas, kui lahinguolukord seda ei nõua, ning pärast relva tühjendamist teeme alati tühilasu veendumaks, et kuul poleks rauas. Missioonil operatsioonilt tagasi tulles oleme tihti väsinud ja nii võib ohutusvigu juhtuda kõigiga. Ka meil on tulnud väsinuna ette tühilasud, aga ohutusse kohta, kus keegi ei saanud viga,“ selgitab Ojaste.

Samas paneb Ojaste tööandjatele südamele, et töötajatele tuleb tagada korralik ohutusvarustus. „Näiteks kui inimesele on antud prillid, mis lähevad kergesti uduseks, siis neid ei kanta. Soovitan oma töötajaid kuulata – vaid nii saame sisse viia vajalikke muudatusi ja tagada maksimaalse ohutuse. Küll aga ei vabasta see töötajat vastutusest kanda ohutusvarustust, sest õnnetuse juhtudes jääb kannatanuks tema.“

Väljatõste valikud:

·      Mina ise olen oma elu omanik ja see, mis minu elus toimub, on minu tegevuse või tegematuse tulemus.

·      Iseseisvus on efektiivsus.

·      Miski ei vabasta töötajat vastutusest kanda ohutusvarustust, sest õnnetuse juhtudes jääb kannatanuks tema.

Tekst: Angela Rääk

Allikas: Tööelu ajakiri