Aasta HR vabatahtlik — Gerly Roosmets

Eesti HR Seltsi liikmed hääletasid sel aastal HR vabatahtliku tiitli võitjaks Gerly Roosmetsa, kes toimetab igapäevaselt Bigbanki töötajakogemuse juhina.

Räägi lühidalt sellest, mida Sa igapäevaselt teed.

Minu rolliks on kujundada meie organisatsioonis töötajakogemust, st alates sellest, kui potentsiaalne kandidaat Bigbanki kuskil märkab, kuni selleni, et ta meie juurest mingil põhjusel ära liigub. Kogu töötajakogemust kujundava teekonna võimalikult sujuv kulgemine. Lisaks olen partneriks Eesti Äriüksusele, kus täna töötab ca 80 inimest. Partnerina toetan igapäevaselt teemades, mis puudutavad inimeste leidmist, hoidmist ja arendamist.

Mis inspireeris Sind alustama vabatahtlikku tööd HR valdkonnas?

Minu üks väärtusi on olnud elus läbivalt arengule suunatus. Olen alati armastanud õppida ja ennast arendada, olgu see siis raamatutarkus või läbi kogemuste paremaks saamine. Olen avatud muutustele ning mis see areng muud ongi kui muutused. Kui midagi ei tee, siis ei ole ka võimalust vigadest õppida ja järgmisel korral paremini teha. Teen oma tööd südamega ja pean oluliseks, et valdkonnas tervikuna saaks asju parendada ja arendada. Seega olen alati lahtiste silmadega vaadanud, et kus mina saaksin kaasa mõelda ja tegutseda. Loomulikult toob iga selline erineva projekti ja tiimiga tegutsemine kaasa uued olukorrad mu enda jaoks. See on minu jaoks huvitav ning maailmapilti avardav. Seega ei kohku ma tegevuste ees, mida pole enne teinud. Üks kord saab olla alati esimene kord.

Kas Sul oli mõni eeskuju või sündmus, mis mõjutas otsust panustada vabatahtlikuna?

Otsest sellist konkreetset hetke või inimest ei oska välja tuua. Aga võin öelda, et minu jaoks on olnud alati oluline ka see, et mul oleks kellelt õppida, st kindlasti on mind mõjutanud minu juhid, kellega on olnud au koos töötada, kas minevikus või praegu. Samuti on võimalus vabatahtlikuna luua kontakte inimestega, kes inspireerivad ning kellega muidu kokku ei puutuks. Proovin olla pigem ise see inimene, kes inspireeriks teisi. See on tore kui lihtsalt oma asja südamega ajades keegi tuttav kirjutab või ütleb: „Sa inspireerisid ka mind seda või teist tegema ja sammu astuma“. See on lahe tunne kui enda teadmata kellegi elu selliselt mõjutad, et ta teeb mingi otsuse või sammu, mida ei ole julgenud enne teha. See innustab ennastki taas midagi ägedat ette võtma. Mulle meeldib olla see, kes teeb asju, mida enne pole tehtud või teeb teistmoodi, kui on harjumuspärane olnud.

Millised on Sinu kõige olulisemad vabatahtlikud projektid või algatused HR valdkonnas?

Vabatahtlikud projektid - neid on olnud mu 10+ HR valdkonnas töötamise aja jooksul üsna mitmeid. Minu käest on küsitud ka, et mis see vabatahtlik projekt siis on. Ma ise defineerin seda nii, et täna oma töös saan ka üsna palju ise initisatiivi näidata ja mingit ettevõtte jaoks strateegiliselt olulist teemat n-ö pilti tuua. Seega saan igapäevaselt üsna palju seda vabatahtlikku initsiatiivi võtta. Keegi täna ei anna mulle ette projekte, et näe see on vaja ära teha. Pigem tean, mis on meie ettevõtte suund ja kuhu tahame jõuda ning kuidas mahub sellesse pilti meie töötaja, meie inimene. Seda teades toon lauale teemad, mis on minu arvates hetkel või tulevikus olulised ja saangi neid ise vedama hakata. Teine pool vabatahtlikest projektidest on minu jaoks need, millega leian aega tegutseda väljaspool oma tööaega.
Kui neid kaht asja proovida nüüd ühildada, siis tooksin välja tööalaselt ehk praegu kõige aktuaalsemad on kõik jätkusuutlikkusega seotud teemad, sh rohekontori projekt. Samuti on suur ja südamelähedane teema meie töötajate vaimse tervise teadlikkuse tõstmine, mis minu arvates on samuti osa jätkusuutlikkusest. Suve hakul proovin tuua peresõbraliku tööandja kuldmärgise koju, sest usun, et oleme seda juba mitu aastat ka ilma märgiseta olnud. Panustan tööandjabrändingu tegevustesse ja proovin kujundada meie töötajate rahatarkust.
Kui vaadata ettevõttest väljapoole, siis olen poole aasta jooksul toetanud ägedat noort mentorina läbi Tatechi vilistlaselt üliõpilasele programmis. Samuti sai üsna hiljuti asutatud MTÜ Rahatark tööandja, kus sarnase visiooniga inimestega loome avatud õhkkonna teemal, et julgeksime rääkida rahast.

Aga laiemalt tooksin välja ,et minu meelest on hästi oluline koostöö erinevate organisatsioonidega, nt Stebby, Confido, Peaasi ja Vägivallavabaks. Vabatahtliku töö ei lõpe ainult omaorganisatsiooni või mõne välises projektis osalemisega, vaid oluline on ka oma tegevusega toetada neid tublisid organisatsioone, kes asju veavad. Ehk siis mitte ainult kaasalöömine, vaid tõsisemalt kaasa mõtlemine on väärtus. Näiteks aitasin peaasi.ee-l välja töötada rahvusvaheliste organisatsioonide jaoks vaimse tervise mitmekeelsete testide loogika ja juhtidele kokkuvõtte presenteerimise korraldamise. Kui mõnes projektis on mõni oluline aspekt korraldava oraganisatsiooni poolt puudu, siis tuleb õlg alla panna ja aidata kaasa mõelda, mitte osalemisest loobuda. Olen proovinud seda loogikat oma tegemistes järgida: “Kus viga näed laita, seal mine ja aita“. Minu jaoks on oluline luua väärtust laiemalt ja panustada Eesti ühiskonna paremaks muutmisele.

Milliseid väljakutseid oled vabatahtlikuna kogenud ja kuidas neid ületanud?

Vahel tunnen, et mul on palju ideid ja mõtteid ning ilmselt jõuan ka keskmisest inimesest rohkem tegutseda ning siis on vahel keeruline inimesi kaasata sama innuga tegutsema, mis mul endal on. Siin on vaja lihtsalt rohkem aega selgitamiseks ja igaühe miks-i leidmiseks, et just teda kaasata. Aga vabatahtlikkus annab ka selle, et kui inimene juba otsutab panustada, siis on tal oma sisemine motivatsioon paigas, et miks ta seda teeb. Samas medali teine külg on ka see, et nt projektijuhina pead vaatama, et kogu seltskond püsiks samas tempos ja et sa kellegi motivatsiooni ei hävitaks, vaid suudaksid seda hoida nii inspireerituna, et ta tahab lõpuni panustada. Sageli on sellised inimesed seotud erinevate projektidega ning siis tulebki arvestada, et ta jagab aega mitme tegevuse vahel. Kuna vabatahtlikud oma tegevuse eest raha ei küsi, siis on neil ka lihtsam loobuda, kui midagi prioriteetsemat lauale tulema peaks. Seega nt minu kui projektijuhi roll on hoida teda enda projektis ja proovida seda teha nii põnevaks, et ta ei tahaks sinna kõrvale midagi muud teha, vaid 120% just minu projekti anda.
Ja eks endalgi tuleb õppida prioriteete seadma ning ennast mitme asjaga tegelemise juures ka vaimselt hoida.

Mida Aasta HR Vabatahliku auhind Sinu jaoks tähendab?

See tuli mulle endale üllatusena. Esmalt see, et mind nomineeriti, ja kui see välja öeldi, et olen selle võitnud, siis tundus ebareaalne. Olen aastate jooksul väga palju erinevates teemades kaasa löönud ja see on tore, et mind märgati. Taas sain ilusat tagasisidet: nii mõnigi inimene, kes on mind tegutsemas näinud, ütles, et oli kindel, et mina selle saan. See A3 plakat on mul töö juures laua peal ja lausa lust on vaadata. Loomulikult muutusin üleöö sotsiaalmeedia staariks ja praegugi on tore, kui saan võimaluse oma tegemistest laiemalt rääkida. Ikka on ju meeldiv, kui pai tehakse ja seda ka kõva häälega vastu kajamas kuuled, et oled oma asja hästi teinud ja see on paistnud ka kaugemale. Eriti tore oli see, et minu endised kolleegid, kellega oleme ägedaid asju korda saatnud, tunnustasid ja hääletasid minu poolt. Olen igati tänulik kõigile, kes minule hääle andsid ja mind selle auhinna vääriliseks pidasid. Ise toimetan ikka edasi teemadega, mis mu südame kiiremini tuksuma panevad.

Kuidas on vabatahtlik töö mõjutanud Sinu isiklikku ja professionaalset arengut?

Kindlasti on. Olen saanud kaasa lüüa ja ka vedada teemasid, mis alguses on tundunud, et see pole võimalik ja ma ei oska jne. Aga kui su ümber on õiged inimesed, kes julgustavad ja toetavad ning hakkad väikeste sammudega minema, siis on kõik võimalik. Ilmselt praegu see auhind on mul aidanud oma persoonibrändi natuke läikima lüüa. Ühtegi töökohta pole ma tänu oma vabatahtlikele tegevustele enda teada saanud. Küll aga on kindlasti kasvanud mu tutvusringkond. Tunnen üsna sageli, et olen elus paljude ägedate inimestega juba kohtunud ja ilmselt kohtun veelgi. Vabatahtlikud projektid on minu võrgustumise oskusi arendanud ja mul on julgust alati kellegi poole pöörduda, kui seda tarvis on.

Mida soovitaksid inimestele, kes mõtlevad vabatahtlikuks hakkamise peale HR valdkonnas või üleüldiselt?

Loomulikult soovitan mitte liiga kaua mõelda, vaid hakata tegutsema. Kui mõtlema jääd, siis ei juhtugi midagi, mis võib olla su elus põnev kogemus ja uued tutvused. Kõige hullem on see, et sa ei alusta, sest kõhkled, kardad vms. Hakkad liikuma ja leiad inimesed, kes sind toetavad. Ma olen täitsa kindel. Halvasti ei saa miskit minna, sest mina olen kogenud vaid seda, et inimesed väärtustavad seda, kui keegi tahab panustada ja leiab selleks ka aja. Ainuke, mida soovitan läbi mõelda on see, et aega on meil kõigil päevas sama palju - küsimus on kellele, kellega ja millele seda annad. Kindlasti ei tohi unustada ennast ja oma lähedasi. Kui oled põnevates teemades kogu täiega sees, siis tuleb leida aega ka puhkamiseks ja patareide laadimiseks. Mina teen seda koos perega loodust nautides, heade sõpradega kohvikus lobisedes, parimate sõbrannadega tantsu vihtudes, iseendaga vaikuses olles või trennis maksimumi andes. Igaühel oma viis. Öeldakse, et kes teeb see jõuab ja eks see nii olegi. Küsimus on prioriteetides ja siis jõuabki.

Kas Sul on juba järgmisi plaane või uusi algatusi silmapiiril?

Muidugi on! Organisatsioonisiseselt tahan jätkuvalt vaimse tervise teemaga edasi minna ning hakkan vedama vaimse tervise saadikute kogukonda. Samuti oleme kohe liitumas Vägivallavabaks algatusega. Jätkame ka rahatarkuse arendamist ettevõttes. Organisatsiooniväliselt lõppeb maikuus mentorprogramm. Samas olen panustamas Eesti Sisekoolitamise Liidus sisekoolitajate konverentsi korraldamisesse ning panen ennast proovile päevajuhina. PAREga koostöös löön kaasa projektijuhina mõne ägeda arenguprogrammi eestvedamisel. Selgub õige pea, mis see olla võiks ja olen ka ise põnevil. MTÜ Rahatark tööandja otsib logo ja õige pea saame teha intervjuud esimeste tööandjatega, kes sellist tunnustust oluliseks peavad. Põnevaid tegemisi jagub ja alati on tunne, et tahaks teha rohkem, kui jõuab. Aga olen alati avatud kaasa mõtlema, kogemust jagama ning eriti tore kui enda teadmata veel kedagi inspireerida suudad. Ja veelgi toredam, kui siis võetakse vaevaks seda mulle ka öelda. See paneb jälle pingutama, tegutsema ja lippu kõrgel hoidma.


Artikli autor

Gerly Roosmets

Bigbanki töötajakogemuse juht

Artikli toimetas

Merilin Aug

Infokirja peatoimetaja


Previous
Previous

Personalijuhtimine muudatuste keerises — elukestev õpe kui kriitiline edutegur

Next
Next

Dr Evelin Ilves: kui töökeskkond on tervist kahjustav, võivad sellest tulenevad probleemid mõjutada inimest kogu elu