5 praktilist sammu, mis aitavad Sul prokrastineerimisest üle saada

13 Aug

Kas oled end kunagi tabanud mõttelt: “Ma tean täpselt, mida peaks tegema… aga no praegu veel ei viitsi”?

Kui vastasid endamisi “jah”, siis loe edasi. Jagan Sinuga 5 konkreetset sammu, mis aitavad ebamugava tunde eest mitte põgeneda, vaid ülesanded päriselt ära teha — ilma et peaksid end rangelt sundima.

Kõigepealt üks oluline tõdemus: me ei lükka edasi ülesannet, vaid negatiivset tunnet, mis sellega kaasneb.

2014a ajakirjas Science avaldatud uurimuses paluti osalejatel 15-minutit üksi toas istuda ja mõelda. Seal oli üks seade, millega sai endale anda elektrilööki. Enne katset väitsid, osalejad, et on valmis elektriöögist hoidumise nimel raha maksma. Kui nad seal toas aga pidid üks olema ja tundsid igavust, siis 67% meestest ja 25% naistest andis endale elektrilöögi.

Selleks, et pääseda ebamugava tunde eest, milleks selle katse puhul oli igavus, oleme me valmist tegema absurdseid asju.

Kuidas seda automaatset põgenemisreaktsiooni murda? Proovi alljärgnevat.

1. Koosta nimekiri oma asendustegevustest

Kui mina seda nimekirja tegin, siis esialgu tulid ülesanded nagu näiteks uudiste skrollimine. Kui ma aga pikemalt mõtlema hakkasin, siis sain aru, et mul on ka 2 sellist salakavalamat asendustegevust. Esimene on meilikasti vaatamine. Selle asemel, et midagi suuremat ja keerukamat teha, tahan ma sealt saada mingit mugavamat ja kiiremat ülesannet, millega tegeleda saaksin. Teiseks sain ma aru, et minu kiusatus on liigselt planeerida. Selle asemel, et mingi projekt reaalselt ära teha, tahan mina sealt tegevusplaani korrastada, vahetähtaegu sõnastada jne. Igati kasulik ja vajalik tegevus, aga ühel hetkel tuleb piir ja see polnud enam minu jaoks produktiivne.

Kui Sa oled endale need asendustegevused kirja pannud, siis on palju suurem tõenäosus, et sa märkad neid ning saad teha teadliku otsuse oma olulise ülesandega jätkata.

2. Märgi üles hetk, mil kiusatus tekib

Üks osa on nimekirja tegemine, aga teine punkt on see, et õpiksime olukordades märkama seda, kui me tahame asendustegevust teha. Selle märkamist soodustab tugevalt see, kui me paneme enda asendustegevuse soovi kirja. Näiteks kell 9.23 tekkis kiusatus meili vaadata. Kui me seda mõnda aega teeme, hakkame asendustegevusi paremini märkama.

Kui Sa oled selle kirja pannud, siis saad reageerimise asemel teha teadliku otsuse. Soovitan kasutada sellist nippi, et kui on kiusatus näiteks sotsmeediasse minna, siis luba, et sa võid seda teha, aga mitte kohe, vaid 2 minuti pärast. Selle aja peale see ebamugavuse tunne lahtub ning kiusatus asendustegevuseks on väiksem.

Tihti on aga see, et tean täpselt, mida tegema pean, aga no lihtsalt väga raske on alustada. Sellega jõuame kolmanda punktini.

3. Kasuta kahe minuti reeglit

Ülesanne tundub hiiglaslik? Luba siis endale, et pead rasket tegevust tegema ainult 2 minutit. Nagu öeldakse, et kõige raskem osa trennist on diivanilt välisukseni. Samas kui tead, et nii öelda kohustus ülesannet teha on ainult 2 minutit, siis on vaimselt sellega palju kergem algust teha.

4. Sõnasta üks selge järgmine samm

Koolitusel kurtis üks osaleja, et juba kuid on tal tegevuste nimekirjas, et peab lõputööd kirjutama, aga no kuidagi ei suuda pihta hakata. Tekkis väike arutelu ja selle käigus selgus, et kõige järgmise asjana tuleks tal helistada ettevõtte esindajale, kelle juures ta praktilise osa tööst teeb. Küsisin, et kas järgmise nädala jooksul suudaks ta selle kõne ära teha? Ta vastas rõõmsalt, et selle kõne võib kasvõi täna ära teha.

Tihti me lükkame suuri ja raskeid asju edasi, aga väikse esimese sammu tegemine ei ole tegelikult nii raske ja see omakorda lükkab juba palli veerema.

Ehk siis suure ülesande puhul sõnasta väga konkreetne järgmine samm.

5. Ehita endale toimiv ülesannete haldamise süsteem

Üks suur mure, mis meid põhiprojekti juurest minema viib on see, et kõiki muid detaile, mõtteid ja kohustusi on lihtsalt nii palju ning need keerlevad meil peas ringi. Kui need pole korralikult korrastatud, siis võtame paratamatult käsile selle, mis on meie jaoks mugavam.

Mu tiimiliige Valdur jagas süsteemi, mis ta oli enda ülesannete, projektide ja ideede jaoks loonud mulle 8 aastat tagasi. Alguses oli see natuke hirmutav, aga kui selle näitel ka enda ided, ülesanded ja mõtteid korrastama hakkasin, sain aru kui palju selgem ülevaade mul on ja kui palju kergem on päriselt ellu viia neid raskeid asju, mis mu laual on.

Korralik süsteem oma ülesannete ja aja juhtimiseks on alus selleks, et oma olulised asjad tehtud saada ja vältida asendustegevusi.