Toidukohad: alla 18-aastased noored võivad olla väga tublid töötajad

Majandusministeeriumi plaan vaadata üle alaealiste töötamisele kehtivad piirangud on toidukohtade pidajate hinnangul positiivne, sest alla 18-aastased võivad olla väga tublid töötajad, kuid praegused reeglid seavad nende rakendamisele liiga ranged piirid.

Alaealiste töötamisele kehtib hulk piiranguid, muu hulgas ei tohi nad alkoholiga kokku puutuda. Nimelt ütleb alkoholiseadus, et alaealisel on keelatud töötada alkoholi käitlemisega seotud ametites, välja arvatud juhul, kui tegu on avamata pakendis alkoholi ladustamise või edasitoimetamisega kaubanduslikul eesmärgil.

Nüüd aga sai majandusministeerium (MKM) valitsuselt ülesande alaealiste töötamise reegleid leevendada ning üks ideid, mida kaalutakse, on alkoholi käitlemise lubamine alates 13. eluaastast, et neil oleks võimalik kohvikutes töötada.

Samuti hakatakse arutama võimaluse üle, et noored saaksid koolivaheajal rohkem tööd teha: praegune kord näeb ette vähemalt poole vaheaja ulatuses puhkamist, aga majandusministeeriumi hinnangul võiks lubada suvisel vaheajal töötada kuni kaks kuud ja nädalase vaheaja vältel kuni viis päeva, kui noore vanemad sellega nõus on.

Mitme pealinna restorani, näiteks Ülo, F-hoone, Elevandi ja Rataskaevu 16 omanikeringi kuuluv Steve Heinlo ütles ERR-ile, et tegu on igati positiivse algatusega, mis teeb kohvikute ja restoranide elu natuke lihtsamaks.

"Kui 16-aastane võib koolivaheajal toimetada, on see väga mõistlik," lausus Heinlo.

Heinlo selgitas, et alla 18-aastane noor võib olla väga tubli ja hindas absurdseks praegust korda, mille kohaselt ei tohi selles vanuses isegi tühja õlleklaasi kätte võtta, mistõttu ei saa noori toitlustusäris ka lihtsamatel koristustöödel rakendada.

Toidukohtadele tähendaks see ka teenindajate värbamisel laiemat valikut, ehkki Heinlo tõdes, et praegu on töötajaid leida lihtsam kui paar-kolm aastat tagasi pärast Covidit, mis sektori üsna põhjalikult ära lammutas.

Reval Cafe omanik alkoholipiirangute leevendamist ei toeta

Reval Cafe asutaja ja tegevjuht Rene Treifeldt on koolivaheaegadel töötamise osas seda meelt, et noored on väga erinevad ja selle, milleks nad võimelised on, paneb paika noor ja tema kodune tugi.

"Oleme kõik töötanud väga noorest east ja ilmselt oluliselt raskemalt ja pikemate tööpäevadega," tõdes Treifeldt. "Seda ei peakski niivõrd seadusega reguleerima, see on ikka üsna individuaalne."

Alkoholi osas ei oleks aga Treifeldti hinnangul vaja muudatusi teha, sest praegune seadus on mõistlik ja noored ei peakski alkoholiga kokku puutuma. Reval Cafe kohvikutes noored töötajad müügiprotsessis ei osale, vaid on abitöötaja rollis.

"Küsimus on selles, kas ta tohib võtta tühja õlleklaasi laualt või ei tohi, aga arvan, et see on paljuski kinni kohviku- või restoranipidaja enda nägemuses, kuhu ta noori rakendab. Me oleme pigem noori kasutanud selleks, et jäätist müüa või on nad tõesti abitööjõud," kirjeldas ta.

Tööjõu leidmine on praegu Treifeldti sõnul lihtne ja sellega ettevõtetel probleemi ei ole: viimasel paaril aastal on olnud kriisiaegne olukord, kus töölesoovijaid on rohkem kui tööpakkumisi. Eriti paistab see silma noorte puhul, kes aasta ringi kirjutavad ja saadavad korralikke motivatsioonikirju.

"Selles mõttes on seis võrreldes majandusbuumi aegadega kardinaalselt teine," tõdes Reval Cafe üks omanikke. "Kui enne koroonakriisi oli hetki, kus ei teadnud, kas saad uksed lahti teha, sest pole tööjõudu, siis viimased kriisid on väga palju leibkondade sissetulekuid räsinud. Kui enne oli kindel sõnum kodunt, et sa ei pea tööl käima, siis nüüd seda pole."

Treifeldt on kogenud olukordi, kus noorte töötegemist liialt piiratakse, näiteks tõi ta ajalehepoiste tegevuse või ka Reval Cafes ette tulnud olukorra, kus neile tuli jäätist müüma 13-aastane tüdruk ning kohe ilmus kohale ka tööinspektsioon. Kohvikukett loobus seejärel nii noorte töötajate värbamisest, sest neil on valikut rohkem, kuid Treifeldt nentis, et kaotajaks on sellisel juhul töötada sooviv noor, kes sellest võimalusest ilma jääb.

"Anname võimaluse noortele taskuraha teenida. Ta ei pea baaris õlut serveerima, kindlasti mitte, aga kuskil perepäeval jäätist müüa ta saaks, see oleks küll mõistlik," pakkus kohvikupidaja välja.

Liit: riik peaks tagama ka noorte teadlikkuse oma õigustest

Eesti hotellide ja restoranide liit (EHRL) tervitab noorte töötamise teemal diskussiooni avamist ning liidu tegevjuht Külli Kraner ütles, et noortel, kes soovivad töösse panustada rohkem, kui praegused reeglid lubavad, peaks olema võimalus seda teha.

"Veelgi olulisem on aga, et võimalusi luues tagaks riik ka noortele vajaliku teadlikkuse, millesse nad sukelduvad – tööõigus, töötaja õigused ja kohustused, maksustamine ning töösuhete vormid," lisas Kraner.

Kraneri sõnul on restoranidele ja hotellidele tööjõu, sealhulgas hooajatöötajate leidmine väljakutse ja teisalt on probleem ka noorte tööjõupuudus.

"Vajame tööõiguse kaasaegsemaks ja paindlikumaks muutmist, tööõigusalase teadlikkuse tõstmist, tööturu paindlikkust, muu hulgas välisriikidest tööjõu toomise lihtsustamist," kirjeldas Kraner hotellide ja restoranide ootusi.

Kraner lisas, et samal ajal tuleb tagada ka motiveeriv töökeskkond, et hooajatööd ei oleks mitte viimase valiku töö, vaid teadlik ja väärtustatud valik.

Majandusministeeriumi plaani kohaselt võiks lisaks alkoholi käitlemise piirangute ja koolivaheajal töötamise reeglite leevendamisele võimaldada noortel alates 12. eluaastast ka sularahaga töötada, kui lapsevanem selleks nõusoleku annab.

Lisaks sellele tahaks MKM muuta paindlikumaks ka seadusesätet, mille kohaselt tuleb tööandjal teavitada tööinspektsiooni soovist noor tööle võtta juba 10 päeva enne töö alustamist. Ministeeriumi hinnangul võiks noor saada õiguse kohe tööga alustada ning samal ajal peaks tööandja sellest ka tööinspektsiooni teavitama. Kui siis inspektsioon leiab, et konkreetne töökoht noorele ei sobi, tuleb tal tööandjale sellest 10 päeva jooksul teada anda.

"See lahendab mure, kui noorel tekib pikema etteteatamiseta võimalus asuda tööle meelepärasel lühiajalisel töökohal, kuid ta ei saaks seda teha, sest tööperiood saab enne läbi, kui tööinspektsioon jõuab selleks loa anda," kirjeldas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.

Lisaks nimetatud seadusemuudatustele vajab MKM-i hinnangul analüüsi ka EL-i direktiiv, mis kirjeldab valdkondi, kus noor tohib töötada, liiga rangelt. Näiteks ei lähe ühegi lubatud valdkonna alla leheriisumine, ehkki on lastele jõukohane töö. Keldo sõnul peaks vajadusel EL-is arutelu algatama, et liigsed piirangud direktiivis üle vaadata.

Praegused noorte tööd puudutavad seadusesätted pärinevad EL-i 1994. aastal kehtestatud direktiivist, mille Eesti on miinimumnõuetega üldjoontes üle võtnud.

Toimetaja: Karin Koppel

Allikas: ERR