LÜLITA VÄLJA: Miks sinu aju vajab puhkusel vaikust?
Suvi on puhkamise aeg. Vähemalt teoorias. Oled sa kunagi avastanud end autos puhkusele sõites mõtlemas, kas WiFi majutuses ikka töötab? Või seisnud matkaraja tipus ja püüdnud välja sirutada signaali, et „kiirelt Slacki vaadata“? Tervitused — sa ei ole üksi. Praktikas näeme aga üha enam inimesi rannaliival meilidele vastamas, matkateel Slacki sõnumeid lugemas või lõkke ääres Teamsi koosolekul istumas. Olen psühholoogina näinud, kuidas selline “puhkus” kurnab rohkem kui töö ise.
Töömaailmas, kus piir töö ja eraelu vahel on hägustunud, leiame end sageli olukorrast, kus isegi nädalavahetustel või puhkusel ei suuda täielikult välja lülituda. Me haarame telefoni, et “korra vaadata meile”, veedame rannas hetki töövestlustele mõeldes või piilume pärast hommikusööki Slacki. See käitumine ei ole juhuslik – sellel on sügavamad põhjused.
Esiteks mängib siin suurt rolli harjumus ja isegi sõltuvus. Oleme harjunud pideva infovoo ja kiire reageerimisega – aju ootab pidevat stimulatsiooni, isegi kui meil on võimalus sellest eemalduda.
Teiseks on paljude käitumise taga hirm millestki ilma jääda (inglise keeles FOMO – fear of missing out). Kardame, et kui jääme mõnest olulisest sõnumist või otsusest ilma, satume nõrgemasse positsiooni või kaotame kontrolli olukorra üle.
Kolmandaks mõjutavad meid töökultuuri ootused. Mõnes organisatsioonis on “alati olemas olemine” saanud vaikimisi normiks – kolleegide eeskuju, ülemuste ootused või lihtsalt soov näida pühendununa võivad meid takistada täielikult puhkamast.
Lõpuks seondub see ka identiteedi küsimusega. Kui suur osa meie identiteedist ja eneseväärtusest on seotud tööga, võib tööelust eemaldumine tunduda ebamugava tühimikuna. Puhkusel või nädalavahetusel mitte töötamine võib panna meid tundma, nagu kaoks osa meie olulisusest.
Sellest kõigest aru saamine on esimene samm tervislikuma töösuhte poole.
Miks on päriselt puhkamine tähtis?
Meie aju ja keha ei ole loodud pidevalt “sisselülitatuks” olema. Kui me ei anna endale võimalust täielikult taastuda, on sellel mõju nii meie vaimsele kui ka füüsilisele heaolule.
Esiteks vajab aju taastumist, et säilitada loovus, probleemilahendusoskus ja emotsionaalne paindlikkus. Kui pidevalt olla töö lainel, väheneb võime leida uusi lahendusi ja kohaneda muutuvate olukordadega.
Füüsiline tervis on samuti ohus. Kroonilise ülekoormuse ja pideva valveloleku tõttu halveneb une kvaliteet, suureneb stressi tase ning immuunsüsteem nõrgeneb, jättes meid vastuvõtlikumaks haigustele.
Suhted kannatavad, kui meie tähelepanu on tööasjadel ka ajal, mis peaks kuuluma lähedastele. Kui ühised hetked muutuvad poole kohaga tööpäevaks, võivad selle tagajärjeks olla konfliktid, arusaamatused ja emotsionaalne eemaldumine.
Ja ehk kõige üllatavamalt – töö tulemuslikkus langeb, kui me ei puhka. Paradoksaalsel kombel muutume efektiivsemaks just siis, kui oskame õigel ajal tööst eemalduda ja lubada endale pausi. Värske pilk ja taastunud energia on olulised töö edukaks jätkamiseks.
Puhkus ei ole luksus, vaid vajalik investeering iseenda ja oma töövõime heaks.
Kuidas päriselt tööelust välja lülituda ja puhata?
Planeeri puhkus varakult. Pane puhkus kalendrisse aegsasti kirja ja anna kolleegidele teada. Nii lood selge raamistiku, et see aeg on sinu päralt.
Lepi ootused kokku. Arutage tiimis läbi: kes vastab kiiretele küsimustele ja millal sind tõesti vaja on. Kui kõik teavad mängureegleid, on sul lihtsam rahulikult puhata.
Ütle teavitustele “ei”. Lülita töömeilide ja äppide teavitused välja, eemalda nende ikoonid telefoni esiekraanilt. Vähem piilumist = rohkem rahu.
Sea endale päris puhkamise eesmärk. Mõtle: mida sa tahaksid oma puhkuse ajal kogeda või teha? Matk, hea raamat, pere või sõpradega aeg — kui sul on teadlik siht, on väiksem tõenäosus langeda töömeilide lõksu.
Pea meeles: sa ei pea olema superinimene. Mitte keegi ei võida sellest, kui tuled sügiseks tagasi kurnatuna. Päriselt puhanud sina on palju rõõmsam, loovam ja vastupidavam.
Puhkus on kingitus iseendale — ja ka neile, kellega koos töötad.
Päriselt puhkamise oskus on tänapäeval üha haruldasem ja samas üha olulisem. Kui tunned end süüdi telefoni käest panemises või tunned sundi pidevalt “korras olla”, on see selge märk, et just Sina vajad teadlikku puhkust. Puhkamine on nagu akude laadimine. Keegi meist ei torka laadija pistikusse vaid paariks minutiks ega torma siis minema. Miks teeme seda iseenda energiaga? Tõeline taastumine eeldab, et laseme endal olla „laadijas“ piisavalt kaua.
Küsi endalt ausalt: kas mina puhkuse ajal päriselt puhkan – või ainult vahetan rakendust?
Autor
Anastassia Murašina
Siffi juhtiv psühholoog | Programmikoordinaator