Keldo: otsime võimalusi paindlikemateks reegliteks noorte tööle lubamisel
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium sai täna valitsuselt ülesandeks üle vaadata ja leevendada reegleid, mis lubavad alaealistel soovi korral teha tasustatud tööd. Ministeerium soovib selleks algatada laiema avaliku diskussiooni töölepinguseaduse paindlikumaks muutmiseks, millega kaoksid mitmed senised piirangud, mis on pärssinud noorte töötegemise võimaldamist.
„Nii viimasel ajal kui ka varasemalt on kuulda olnud näiteid, kus noored tahaksid taskuraha teenimiseks koolivaheaegadel teha jõukohast tööd, nende vanemad on sellega päri, ent noored pole seda piirava seadusandluse tõttu tohtinud teha,“ nentis majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
„Arutasime tänases valitsuskabinetis, millised need liialt jäigad reeglid on ning kuivõrd oleks võimalik neid paindlikumaks ja inimsõbralikumaks muuta. Me lähtume noorte töötegemise lubamisel oma siseriiklikus seadusandluses Euroopa Liidu 1994. aastal kehtestatud direktiivist, mille me oleme üldjoontes üle võtnud miinimum nõuetega ja mis vajaks kaasajastamist. Küll aga näeme, et meil on ruumi töölepinguseaduses siiski senisest mõnevõrra paindlikumaks lähenemiseks ning neid ettepanekuid soovime lähiajal ühise ümarlaua taga koos seotud osapooltega läbi arutada,“ selgitas minister Keldo.
Ühe ettepanekuna soovitakse arutada alkoholi käitlemise lubamist alates 13aastastele, et neil tekiks võimalus näiteks kohvikutes ettekandjatena töötada. Praegu alaealised seda teha ei tohi, sest neil pole lubatud alkoholi käidelda. Lisaks soovime teha ettepaneku, et alates 12aastased tohiksid töötada sularahaga, kui selleks on lapsevanema nõusolek.
Teise mõttena on kavas huvirühmadega läbi arutada koolivaheaegadel töötamiseks lubatud päevade arv. „Praegu on reegel, et koolivaheajast vähemalt pool aega peab noor puhkama, teine pool on tal lubatud teatud valdkondades ja tingimustel teha tööd. Arvan, et siin võiksime olla paindlikumad ja tulla noortele enam vastu, kui nad sooviksid koolivaheajast pikema osa pühendada taskuraha teenimiseks ning nende vanemad on sellega nõus,“ ütles Keldo. „Meie ettepanek on, et suvisel koolivaheajal võib noor töötada kuni kaks kuud ja puhkama peab ühe kuu. Nädalasel koolivaheajal tohiks noor töötada kuni viis päeva nädalas ning seda eakohaselt lubatud tundide arv päevas.“
Kolmas ettepanek on muuta paindlikumaks Tööinspektsioonilt nõusoleku taotlemist noore tööle lubamiseks. Praegu tuleb tööandjal Tööinspektsiooni teavitada noore tööle võtmise soovist 10 päeva ette enne töö alustamist. „Me soovime seda reeglit lihtsustada ning lubada noorel alustada kohe tööga, ent Tööinspektsiooni tuleks noore tööle asumisest siiski samal ajal teavitada ning juhul, kui Tööinspektsioon leiab, et see töökoht ei sobi noorele, tuleb tal sellest tööandjat teavitada hiljemalt 10 päeva jooksul. See lahendab mure, kui noorel tekib pikema etteteatamiseta võimalus asuda tööle meelepärasel lühiajalisel töökohal, kuid ta ei saaks seda teha, sest tööperiood saab enne läbi, kui Tööinspektsioon jõuab selleks loa anda,“ kirjeldas Keldo.
Lisaks siseriiklikus seadusandluses tehtavatele muudatustele soovib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium sihtrühmadega arutada ja analüüsida, kuivõrd oleks põhjendatud Euroopa Liidule ettepaneku tegemine meie seadusi reguleeriva direktiivi lihtsustamiseks. „Näiteks õpilasmalevalt on olnud kuulda tagasisidet, kus direktiivis on liialt rangelt kirjeldatud valdkonnad, kus noor tohib töötada. Välja on toodud leheriisumist, mis ei lähe justkui ühegi lubatud valdkonna alla, ent mis oma olemuselt on siiski paljudele lastele jõukohane töö. Kui vaja, siis soovime Euroopa Liidus algatada diskussiooni, et liigsed piirangud direktiivis üle vaadata,“ lubas Keldo.
Noortele töökogemuse pakkumiseks ja mõtestatud karjäärivalikuteks on oluline noori toetada ka riiklike meetmete abil. Näiteks Töötukassas on juba olemas alaealise töötamise toetus ja „Minu esimene töökoht“ meede ning neil on karjäärinõustajad. Lisaks pakuvad töövõimalust erinevad õpilasmalevad. „Soovime koostöös haridus- ja teadusministeeriumi ning tööandjatega leida täiendavaid võimalusi, kuidas pakkuda rohkematele noortele esimese töö kogemust. Samuti analüüsime oma ministeeriumis võimalusi uue meetme loomiseks, mis toetaks noortele esimese töökogemuse pakkumist,“ sõnas Keldo.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium