Eestis kasvas hüppeliselt läbipõlemisest tingitud töövõimetuslehtede arv
Kui 2023. aastal maksti läbipõlemise tõttu välja töövõimetushüvitisi 365 691 euro ulatuses, siis 2024. aastal juba 844 870 euro eest. Suurim riskigrupp on 30–39-aastased töötajad.
"See võib viidata, et töökoormus on muutunud talumatuks või on inimesed hakanud varasemast teadlikumalt oma vaimset tervist jälgima ja arsti poole pöörduma. Kui olukord jätkub samas tempos, võivad sellega seotud kulud veelgi suureneda ning tööturul võib tekkida rohkem probleeme pikaajalise töövõimetusega töötajatega," kirjutatakse tööinspektsiooni aastaraamatus.
Peamiselt puudutab läbipõlemine tööealisi inimesi ning suurim riskigrupp on 30– 39-aastased töötajad. Vaimse tervise probleemidega inimesi on igas vanusegrupis ja ravi vajavate isikute arv ainult kasvab. 2024. aastal oli ravijuhte seoses vaimse tervisega koguni 275 465, mida on 157 406 võrra rohkem kui varasemal aastal.
Eesti vaimse tervise probleemidega isikute arv ja ravijuhud.
Autor/allikas: Tööinspektsioon
Tööõnnetused maksavad aina rohkem
Samuti kasvas 2024. aastal tööõnnetuste koguarv võrreldes eelneva aastaga, kuid nendega seotud töövõimetuspäevade arv mõnevõrra vähenes.
Sama ei saa aga öelda tööõnnetuste maksumuse kohta. Aastaraamatus märgitakse, et aastast aastasse läheb iga tööõnnetus aina rohkem maksma nii riigile, ühiskonnale kui ka tööandjale.
Kui veel neli aastat tagasi oli ühe tööõnnetuse keskmine hüvitis päevas 37 eurot, siis tänaseks on see juba 48 eurot.
Peamiselt jäädakse tööõnnetuse tõttu töölt eemale kuni 30 päevaks, kuid ligi kolmandiku õnnetuste puhul on töötaja töölt ära ka rohkem kui kuu aega. Üle 30 töötaja jäi eelmisel aastal töölt eemale rohkem kui pooleks aastaks.
"Ajutiselt töölt eemal olev töötaja tähendab ettevõttele aga seda, et tema ülesandeid peavad täitma teised töötajad või tuleb leida asendaja, mis omakorda suurendab ka palga- ja koolituskulusid."
Tööõnnetused koormavad märkimisväärselt ka riigi sotsiaalkindlustussüsteemi. Lisaks haigushüvitistele on tööõnnetuste maksumuses veel ravi-, alalise töövõimetuse, hukkumisega seotud, rehabilitatsiooni- ning halduskulud.
Tööõnnetushüvitiste kulud 2020–2024 Autor/allikas: Tervisekassa
Positiivsena saab välja tuua, et selliste õnnetuste arv, kus töötaja on sunnitud töölt eemal viibima rohkem kui 30 päeva, on aastaga vähenenud 11 protsenti. See viitab sellele, et raskete kehavigastustega õnnetuste arv siiski langeb.
Toimetaja: Urmet Kook
Allikas: ERR