Avaliku sektori töötajate arv on pärast 2023. aastat 600 võrra kasvanud

Avalikus sektoris töötas 2023. aasta lõpus 136 178 inimest, tänavuse aasta 1. aprilliks oli neid aga juba 600 võrra rohkem, näitab töötajate register. Rahandusministeeriumi andmetel tuli töötajaid juurde peamiselt haridus-, tervishoiu- ja julgeolekuvaldkonda.

Avalikus sektoris töötas 1. aprilli seisuga 136 778 inimest, 2023. aastal oli see arv 136 178, mis tähendab 0,4-protsendilist töötajaskonna kasvu.

Rahandusministeeriumi andmetel tuli töötajaid peamiselt juurde haridusse, muu hulgas uutesse riigikoolidesse. Näiteks kasvas Tallinna Pelgulinna riigigümnaasiumi töötajaskond 37-lt 66-ni ja Mustamäe riigigümnaasiumis 33-lt 56-ni.

Hariduses kasvas ka tugispetsialistide arv ning ülikoolide töötajaskond, sest kõrgharidusseaduste muudatusega asusid doktorandid tööle nooremteaduritena. Näiteks Tartu Ülikoolis oli 2023. aasta lõpus 3495 töötajat, nüüd on neid aga 3693, Tallinna Tehnikaülikoolis on aga kasv olnud veelgi suurem: 1698 juurest 1908 töötajani.

Personali lisandus ka julgeolekuvaldkonda. Politsei- ja piirivalveametis töötas aprilliks 4520 inimest, mida on 34 võrra rohkem kui 2023. aasta lõpus. Kaitseväe palgalisi on praeguseks 3787 ehk 148 rohkem kui 2023. aasta lõpus.

Riigihaiglates kasvas tervishoiutöötajate hulk. Tartu Ülikooli kliinikumi töötajaskond on kasvanud 136 võrra 4375-ni ja Põhja-Eesti regionaalhaiglas 87 võrra 4028-ni. Ka Ida-Tallinna keskhaiglas, mis on erinevalt eelmainitutest kohaliku omavalitsuse asutus, suurenes töötajate arv 52 inimese võrra 2265-ni.

Samas jäi personali vähemaks maksu- ja tolliametis, kus on praeguseks 31 töökohta vähem, vanglates, aga ka põllumajandus- ja toiduametis, kust kadus 58 kohta. Sotsiaalkindlustusamet kahanes 49 ametikoha võrra.

Avalik sektor jaguneb valitsussektoriks, mille alla kuuluvad keskvalitsusasutused, kohalikud omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid, ning muuks avalikuks sektoriks. Kui valitsussektori töötajaskond on kerkinud 1332 võrra, siis muu avaliku sektori oma kahanenud 712 võrra. Nii on töötajaskond vähenenud näiteks Enefit Poweris, Eesti Postis, Eesti Energias kui ka Riigimetsa Majandamise Keskuses.

"Sektorite ja asutuste vahel on toimunud liikumisi. Näiteks Eesti Raudtee liikus muu avaliku sektori alt keskvalitsusse, osa KOV-i koolidest on saanud riigikoolid, tehtud on kontsernide siseseid ümberkorraldusi. Samuti on ümber korraldatud riigiasutuste funktsioone ja sellega seoses on liikunud asutuste vahel ka töötajad," põhjendas rahandusministeerium.

Kui vaadata valitsussektori töötajaskonda, siis see on alates 2023. aasta lõpust kasvanud 1332 võrra ja praeguseks on seal hõivatud 126 023 inimest. Kasv tuleb ennekõike keskvalitsuse töötajate arvelt, sest neid on vähem kui pooleteise aastaga lisandunud 1492. Tegu ongi eelmainitud politsei- ja piirivalveameti, haiglate, kaitseväe, ülikoolide ja muude selliste asutuste kasvuga.

Samal ajal on riigiasutuste töötajaskond kasvanud 98 inimese võrra ja kui eraldi vaadata, millistes asutustes töötajaid lisandus ja millistes vähemaks jäi, siis põhiseaduslikes institutsioonides ja riigikantselei töötajate arv oli aprilli alguseks 18, ametites ja inspektsioonides 188 ning ministeeriumites 51 võrra väiksem kui üle-eelmise aasta lõpus.

Siiski tuli mõnda ministeeriumi töökohti ka juurde: nii rahandusministeeriumi kui kaitseministeeriumi töötajate arv suurenes kolme, justiitsministeeriumis 45 ning sotsiaalministeeriumis kuue võrra.

Riigiasutuste hallatavates asukohtades on lisandunud 354 töökohta.

Riigi äriühingutes, sihtasutustes, MTÜ-des ja avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel oli töötajaid samuti juurde tulnud. 2023. aasta lõpus oli nende arv 25 818, selle aasta aprilli hakul aga 1395 võrra suurem.

Kohalikes omavalitsuses langes töötajate arv 81 võrra 66 243-ni ning sotsiaalkindlustusfondides 79 võrra 1079-ni.

Toimetaja: Karin Koppel

Allikas: ERR