Eesti personalijuhtimise aastauuring 2025 - kokkuvõte
Eesti Personalijuhtimise aastauuringu viisid koostöös läbi Eesti HR Selts ja Fontes märtsis 2025 ning sellele vastas 304 valdkonna eksperti üle Eesti!
Uuringu eesmärgiks oli mh kaardistada:
mis on täna organisatsioonide personalitöö fookuses;
millised teemad on suure tõenäosusega laual ka järgmisel aastal;
millisena nähakse personalijuhtimise mainet;
kuidas HR inimesed end arendavad ja millisest toest kõige enam puudust tunnevad;
kas ja milliseid meetmeid on organisatsioonid kasutusele võtnud seoses maksutõusudega;
millistes HR valdkondades või protsessides organisatsioonid juba kasutavad või plaanivad kasutada AI-d, ning millised on peamised väljakutsed, millega nad selle rakendamisel silmitsi seisavad.
Uuringule vastas nii personalijuhte, personalitöötajad kui inimesi, kes tegelevad personalitööga muude ülesannete kõrvalt. 78% vastanutest olid erasektori esindajad. Üle poole vastanutest olid keskmise suurusega (51 - 500 töötajat) organisatsioonidest. Enim oli vastajaid infotehnoloogia, tootmise ja finantsteenuste valdkonnast.
Järjekorras juba neljandat korda läbi viidud Eesti personalijuhtimise aastauuringust selgus:
Personalitöö fookuses on nagu möödunud kahel aastalgi värbamine ja töösuhted. Samuti töötajakogemuse kujundamine, töötajate vaimne heaolu ning õppimine ja arendamine.
Sarnaselt varasematele aastatele on personalitöötajate prioriteetsed teemad töösuhted, töötajakogemus ning värbamine ja valik. Tulevikku vaadates on aga oluliselt kahanenud töötajakogemuse, tööandja brändingu ja töötajate heaolu osakaal fookusteemade hulgas. Kuigi need on jätkuvalt TOP 5 teemade hulgas, mida nähakse ka tuleval aastal töölauale tulevat, nimetas neid kümendiku võrra vähem inimesi kui möödunud aastal, kusjuures tööandja brändingut näeb järgmisel aastal oma tööfookuses 55% vastanutest võrreldes varasema 72%-ga.
Sarnaselt möödunud aastale hindab kümnendik vastajatest personalijuhtimise mainet väga kõrgeks ja pooled pigem kõrgeks, kusjuures erasektori töötajad hindavad mainet avaliku sektori töötajatest kõrgemaks.
Kui möödunud aastal leidis ligi veerand peronalitöö tegijatest, et nende panusel on organisatsiooni tulemustele väga suur mõju, siis selleks korraks on see kahanenud 16%-ni. Samal ajal hindab 10% oma mõju pigem või väga väikeseks varasema 4% asemel.
Jätkuvalt on langustrendis personalitöötajate värbamine personalivaldkonna rollidesse. Kui 2022. aastal ei olnud püütud värvata vaid 15% valdkonna töötajatest ja 2023. aastal 28% valdkonna töötajatest, siis möödunud aastal ei saanud sääraseid kutseid 35% ning tänavu juba 45% vastanutest.
Sarnaselt möödunud aastale tunnevad vastajad vajadust teadmiste omandamise järele AI võimaluste ja tööriistade kohta personalitöös (71%) ning ka HR analüütika valdkonnas (61%). Sellele järgnevad juhtide arendamise ning coachingu/mentorluse teemad, vastavalt 44 ja 39 protsenti.
Juhtimine on jätkuvalt teema, kus personalitöötajad vajavad kõige enam toetust ja head sõna. Kui varasemalt toodi välja, et vajatakse juhi tagasiside kõrval coachi, mentori või lihtsalt kaasamõtleja tuge, siis tänavu jäi kõlama pigem oma meeskonna ja tiimi tugi, mida vastajad vajavad. Samal ajal oli hea meel tõdeda, et paljud tõid ka välja, et täna on see tugi neil olemas.
Kui varasematel aastal nimetasid personalitöötajad oma töö peamiseks takistuseks juhtimisküsimusi ja juhtide veenmist ning ka ajapuudust ja rööprähklemist, siis on tänavu keskmesse tõusnud eelarvelised piirangud ja majanduslik ebakindlus.
Uuringutulemuste põhjalikuma ülevaate leiab siit.
Tallinna Ülikoolis toimunud Marge Kusmini ettekande AI võimalustest, trendidest ja ohtudest leiab siit.
Uuringu valmimisse andsid oma panuse Annika Tuulemäe, Helo Tamme, Kadri Sooberg-Aettik ja Sirli Kivaste.
Uuringuandmete kasutamisel palume viidata allikale: “Eesti HR Seltsi ja Fontese personalijuhtimise aastauuring 2025”.